IT-spetsialist noppis raadioteatri kuuldemänguvõistluse II koha preemia

2017. aasta raadioteatri kuuldemänguvõistlusel looga Reservaat II koha preemia pälvinud Rae vallavalitsuse IT-spetsialist Urmas Alas vaatles oma ulmelisse keskkonda viidud loos loomeinimeste moraali. Rae Sõnumid uuris toimetuse kõrvaltoas töötavalt Urmaselt, kas loomeinimeste moraal on ka päriselus tema kriitikaobjekt.

Raadioteater on ühe põneva teksti võrra rikkamaks saanud. Kirjutasid muhedalt peene huumoriga loo kolme kultuurse härrasmehe vestlusest kultuurist. Kas enne tekkisid silme ette karakterid või probleem, mida hakatakse arutama?

Tekkis lihtsalt säärane mõte ühe teise mõttega seoses. Et mis oleks, kui oleks hoopis nii. Ja siis olid need kolm karakterit minu silme ees ja jutustasid ja minul jäi üle vaid see kõik kirja panna.

Loomeinimeste moraal näib olema Sinu loos tõsine kriitikaobjekt. Võib see olla nii, et me tarbime kultuuri, mille loovad vahest koguni jõhkardid?

See kriitika ei tule ju minu suust, vaid pärineb ühelt kuuldemängutegelaselt. Mina tema sõnade eest ei vastuta. Ma panin lihtsalt kirja, mis ta ütles.

Selge see, et loomeinimesed võivad olla üsna äärmuslikud, kuigi nad ei pruugi seda olla. Mõni on väga kena inimene. Teine jätab mulje, et tal puuduvad kõik pidurid. Ta viskub kaljult alla nii loomingus kui ka argielus, sest teab, et tal on tiivad. Loomingus ongi. Argielus mitte alati. 

Kuidas Sa end üldse loomeinimesena inspireerid? Reservaat ei ole ju Sinu esimene tunnustatud tekst, oled avaldanud lugusid nii ulme- kui ka ilukirjanduses. Lisaks oled tõlkinud teiste autorite teoseid eesti keelde.

Sihikindlalt ma ennast ei inspireeri. Ma ei oskagi seda. Inspiratsiooniga on üldse kahtlane lugu. See lihtsalt tuleb. Selle juhuslikkus on hirmutav. Selle peale ei saa tegelikult loota. Kui kirjutad midagi, siis pead kirjutama. Ja kui kirjutad, siis tuleb varem või hiljem ka inspiratsioon, aga mitte kunagi kirjutamise ajal, vaid mingi teise tegevusega seoses. Aga mis tõlkimisse puutub, siis seda pole ma hiljuti enam eriti palju teinud. Ööpäevas on kõigest 24 tundi ja kui inimesel on päevatöö, siis jääb tõlkimine paratamatult õhtu- või öötööks ja kunagi hakkab midagi selle arvel kärisema, ja tavaliselt on kärisejate hulgas ka tervis.

Signe Heiberg

Foto: Rae Sõnumid