Jüri Jahimeeste Seltsil täitus 100 aastat

Jüri Jahimeeste Selts asutati 8. novembril 1924, et ohjeldada salaküttimist ja kaitsta kohaliku looduse tasakaalu, sh metsloomi ja -linde. Samuti sooviti vähendada põllu- ja heinamaade kahjustamist ning luua selge kord jahindustegevuse korraldamiseks kogukonna huvides. Asutajaliikmed olid Eduard Kesa Karla külast, Johannas Puumeister ja August Birkan Lagedi külast. Selts taasasutati 1991. aastal.

Millised on olnud seltsi olulisimad tegevused ja projektid pärast taasasutamist?

1992. aastast on Jüri Jahimeeste Selts hallanud Jüri jahiala koostöös Harju Jahindusklubi, Rae valla, Keskkonnaameti ja kohalike maaomanikega. Selts on panustanud oluliselt piirkonna looduskaitse ja kogukonnatöö edendamisse. Üheks olulisemaks projektiks oli aastatel 2002–2007 Limu hoiuala hooldamine Natura 2000 toetusel, kus osalesid ka noorjahimehed.

Selts on korraldanud 2001. aastal Harjumaa jahimeeste kokkutuleku ja osalenud 2007. aastal vabariikliku jahimeeste kokkutuleku korraldamises.

Selts on viiel korral korraldanud Vaskjala külapäevi ja oli 2004. aastal 1. Rae valla küladepäeva peakorraldaja.

Aastast 2007 osaleb selts Rae valla koristustalgutel ja „Teeme ära!“ ühistööpäevadel.

2002. aastast on selts süsteemselt ja teadlikult tegelenud noorjahimeestega ja osalenud üleriigilises ökoskautide töös. Selts on korraldanud laagreid ja lastele talvematku ning ka joonistusvõistluse.

2007. aastal korraldas selts jahindusalase õppepäeva Rae valla külavanematele. 2009. aastast on toimunud jahinduslik õppepäev kohalikele maaomanikele ja teistele koostööpartneritele.

2014. aasta novembris korraldas selts Rae Kultuurikeskuses seltsi 90. aastapäevale pühendatud jahialase näituse, mida rahastas KOP. Toimus neljapäevane õppeprogramm Jüri piirkonna lasteaialastele ja kooliõpilastele. Laste koolituspäev toimus ka Lagedi koolis
2015. aasta maikuus.

Jahimaja Siilimäel aitab kanda edasi traditsioone ja arendab keskkonnateadlikkust

Jüri Jahimeeste Selts tegutses aastaid rentnikuna Suuresta külas Seli-Jaani talus, kuid ostis 2016. aastal Siilimäe kinnistu Seli külas, et arendada jahindustegevust tänapäeva nõuetele vastavalt. Tänaseks on Siilimäele valminud jahinduslik kompleks jahitraditsioonide edasi kandmiseks ja kogukonna keskkonnateadlikkuse arendamiseks tänapäevases võtmes ja
tingimustes.

Seltsi 100. aastapäeva puhul toimus 9. novembril Siilimäel kogukonnale suunatud avalik üritus, kus oli võimalik tutvuda jahiseltsi ajalooga, vaadata jahiulukite trofeenäitust, maitsta ja tutvuda väga erinevate ulukiroogadega, kuulata jahinduslikku jutustust Aleksander Turovski esituses ning nautida head muusikat.

Novembri algul oli Euroopas ulukiliha nädal, kus Eesti tasandil oli oma roll ka Jüri Jahimeeste Seltsil. Jahimajas toimunud töötoas valmistas Kaupo Kindsigo ulukiroa, mille valmimist on võimalik järele vaadata Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt ejs.ee. Jüri Jahimeeste Selts oli valmistanud ulukilihast supi, mida osalejad said nautida. Samuti sai kohapeal grillida metsseast valmistatud grillvorsti. Pakutavas ulukilihamenüüs olid veel suitsulihatooted koprast ja metskitsest ning hõrgutisena sai mekkida erinevat linnuliha.

Jüri Jahimeeste Selts tänab aastapäevaürituse korraldamise ja seltsi tegevusele kaasaitamise eest Rae Vallavalitsust, Rae Kultuurikeskust, Rae Huvialakooli, Kaitseliidu ja Naiskodukaitse Rae jaoskonda, Isamaaliitu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Harju Jahindusklubi, Seli külaseltsi, naaberjahiseltse, päevajuht Gerli Lehet ning Priat, mille toetuste kaasabil on valminud jahimaja ja selle siseviimistlus.

Millega tegeleb jahiselts?

Jahiseltside peamine ülesanne on neile kinnitatud jahipiirkonna haldamine. Sellesse kuuluvad ulukite vaatlus- ja loendusandmete kogumine, lisasöötmine, küttimislimiitide täitmine, patoloogilise materjali kogumine, ulukikahjustuste likvideerimine ja ennetamine, jahirajatiste rajamine ja hooldamine ning kindlasti ka keskkonnahoiuga tegelemine. Lisaks sellele tegeletakse jahilaskmise, noorte koolitamise, seltskonna- ja kogukonnaürituste korraldamisega.

Foto: erakogu