Jüri päästekomando uus juht toetub oma töös jalgpallitreeneri kogemustele

Aasta algusest on Jüri päästekomandol uus juht Taavi Midenbritt, senine komandopealik Sergei Savin asus tööle päästeameti ennetuspartnerina. Tegime uue pealikuga juttu ja rääkisime esmastest muljetest uues ametis, meeskonnatööst, koostööst kogukonnaga ning päästjate igapäevatöö eri tahkudest.

Olete Jüri päästekomando juht aasta algusest, millised on esmased muljed uuest ametist ja meeskonnast?

Igati positiivne emotsioon on nii uuest tööst kui ka meeskonnast. Väga põnev on panna ühes suunas liikuma palju erinevaid inimesi, kellel kõigil on oma taust, eripärad, soovid. Jüri komando koosneb 21 päästjast, nende seas on ka üks naisterahvas. Kolm-neli neist on kohalikud Rae vallast, teised ümberkaudsetest omavalitsustest.

Kõigil tiimiliikmetel on kõrge pühendumus – võib öelda, et töö paneb neil silma särama, see on nende jaoks oluline ja suure tähendusega. Nad on professionaalid, kuid samas avatud õpetama ja kaasama, ka mind kui selles valdkonnas uut inimest.

Minu töö on eelkõige administratiivset laadi ehk lühidalt öeldes teen kõik selleks, et tiimiliikmed saaksid rahulikult pühenduda operatiivtööle: et meeskond oleks komplekteeritud, varustus olemas, tehnika korras, päästjad koolitatud ja neile loodud toetav töökeskkond.

Kas on mingeid muutusi või uuendusi, mida soovite komandosse tuua?

Komando on meil uus ja igati kaasaegne, toimetame siin alates eelmise aasta juunist. Päästjatel on head treening- ja puhkevõimalused, garaaž mahutab vajaliku tehnika ja tagab võimaluse teostada vajalikke hooldustöid. Abihoones paiknevad eritehnika ja laoruumid. Lisaks on meil harjutustorn, kus saab teha erinevaid päästeharjutusi.

Seega hooneid ei ole vaja niipea muuta ega uuendada. Mis puudutab aga protsesse ja kokkuleppeid, mida ja kuidas me teeme, siis siin on veel vara midagi öelda. Esmalt tuleb korralikult sisse elada, kogemusi omandada ning alles siis otsustada, kas soovime koostöös muutusi ellu viia. Kui vajadus tekib, siis räägime osapooltega läbi ja teeme vajalikke kohandusi. Lihtsalt muutmise pärast midagi ümber tegema hakata pole mõtet, eriti uuel inimesel.

Paljud seostavad päästekomandot eelkõige tulekahjude kustutamisega. Millest veel koosneb tänapäeval päästjate töö?

Igapäevane töö on meil tõepoolest seotud inimeste, vara ja keskkonna päästmisega, kuid järjest suurem roll on ennetustegevustel. Käime lasteaedades ja koolides kohapeal, lapsed käivad ka komandos. Tore on see, et lapsed teavad täna juba vaat et vanematest paremini, kuidas ohuolukorras käituda ja mida teha. Lisaks teeme kodukülastusi, nõustame korteriühistuid, abistame abivajajaid jne. Kodunõustamiste raames vaatame üle ja hindame kodudes erinevaid ohte, teeme selgitustööd, anname nõu ja juhime tähelepanu võimalike riskide vähendamiseks. Selle käigus kontrollime ka, kas suitsu- ja vingugaasiandurid on õigesti paigaldatud ja töökorras.

Teeme koostööd kohaliku omavalitsusega, et jõuda abivajajateni. Meie poole võib alati ka ise pöörduda ja kutsuda meid näiteks endale koju, vanavanemate või tuttava üksiku vanainimese juurde – vaatame kohapealse olukorra üle, anname nõu jne.

Elanikkonnakaitse, mis inimtekkelise ohu kõrval tähendab ka ohtlikke loodusnähtusi (üleujutused, tormid jne), mille korral võib tekkida vajadus pikemalt endal hakkama saada – ka see on meie töös olulisel kohal. Koolitame ja nõustame ka selles vallas.

Samas tegeleme muidugi jätkuvalt tulekahjude kustutamisega, reageerime autoõnnetustele, meil Jüris on õlireostuse koristamise võimekus nii maa pealt kui veest, saasteärastus, üleujutustele reageerimise võimekus, suudame teha nööripäästet, kui on vaja kusagilt laskuda päästetöö tegemiseks jne. Ehk meie tööpõld on tõesti suur ja lai.

Millisena näete koostööd kohaliku kogukonnaga?

Uuringutulemused näitavad, et ligi 95% elanikest usaldab päästeametit – see on suurepärane tulemus ja suur vastutus. Meie eesmärk on jätkuvalt olla kogukonna usaldusväärne partner, kelle poole saab pöörduda nii nõu kui ka abi saamiseks.

Nagu mainisin, teeme juba tihedat koostööd Rae vallavalitsusega, kuid meie uks on avatud kõigile – elanikele, kellel on ohutusega seotud küsimusi või kes tunnevad muret kellegi teise turvalisuse pärast. Samuti kogukonnad, kes soovivad koolitusi või nõuandeid, et oma piirkonda veelgi turvalisemaks muuta. Kriisiolukordades paremaks toimetulekuks pakume kogukondadele, ka asutustele ja ettevõtetele võimalust tellida tasuta kriisikoolitusi. Kui kellelgi on küsimusi või ettepanekuid, võib julgelt minuga otse ühendust võtta.

Töötasite varem hoopis teises valdkonnas, olite pikalt jalgpallitreener. Kas treeneritöö kogemusest on kasu ka uues ametis?

Töötades jalgpallitreenerina õppisin, kui oluline on vahetu ja avatud suhtlus – inimesed peavad tundma, et neid kuulatakse ja nendega arvestatakse. Sama põhimõte kehtib ka minu praeguses ametis. Kõik tegevused peavad olema selgelt põhjendatud ja arusaadavad, sest keegi ei taha teha mõttetut tööd – väärtuse loomine on päästjate jaoks eriti oluline.

Kui mul avanes võimalus liituda päästeametiga, tundus see põnev väljakutse. Enne otsuse langetamist uurisin tausta, vestlesin tuttavatega ja osalesin ka ühisvalveteenistuses (ÜVT), et saada parem arusaam töö sisust.

Olen väga rahul, et selle sammu ette võtsin. See on olnud arendav – õppida on meeletult, sest organisatsioon on suur ja mitmetahuline. Mul on toetav meeskond, kes on mind hästi vastu võtnud ning kellelt saan väärtuslikku sisendit. Minu jaoks on oluline mõista, millised on minu tugevused ja kus on veel arenguruumi.

Foto: päästeamet