Jutukonkurss „Kui mina olin veel väikene mees...“.

Lagedi lasteaia 10. sünnipäeva puhul korraldas Lagedi lasteaed Lagedi Kooli 1-9. klassi õpilaste seas jutukonkursi „Kui mina olin veel väikene mees...“. Nooremas vanuserühmas osutus konkursi võtjaks Krister Remmel 3. klassist ja vanemas vanuserühmas Elis Niinepuu 7. klassist.

Kui mina olin väikene…

Elis Niinepuu
Lagedi Kool, 7. klass

Mina olen terve oma elu elanud Lagedil ja ka käinud ainult Lagedi lasteaias. Just hiljuti rääkisin vanematega ja neile meenus, kuidas ma olin teine laps, kes peale lasteaia avamist Lagedi lasteaeda läks. Mäletan, et seal tulid õpetajad mulle kohe vastu. Mängisin nendega puslet. Nii vägev oli seal olla!

Kui päev või kaks oli mu esimesest lasteaiapäevast möödas, kohtasin oma parimat sõpra, kes on ja ma tean, et ka jääb mu parimaks sõbraks - Liisbet. Jalutasime mõlemad suuremat distantsi hoides kõrvuti ja vaatasime üksteisele kurja pilguga otsa. Peale seda jooksime tagatuppa ja hakkasime mängima. Iga aasta, iga päev, iga tund, iga sekund me ainult naersime ja olime rõõmsad, parimad sõbrad ja mitte keegi ei suutnud meid lahutada. Küll me magamise ajal naersime, teised olid meist tüdinenud, aga ei, meil oli nii lõbus. Hoidsime teiste seast eemale, olime kahekesi, teiste lastega nii head klappi siis veel ei leidnud. Tegime ka palju tempe. Õpetajad pidid ikka vahepeal tulema kontrollima, mis me teeme, et asi hulluks ei läheks.

Küll me korraldasime ka pulmi, poistele see eriti ei meeldinud, aga nende arvamus meid üldse ei huvitanud. Kui pulmad läksid pikale, siis lõpetasime need järgmisel päeval. Me tegime Liisbetiga pulmasõrmuseid. Stiilist ja ilust me puudust ei tundnud. Küll olid vildikatega vägevad tätokad käe peale tehtud ja kõige ägedam osa oli see, kui meil värviti ükspäev lasteaias küüsi. Oh sa poiss, see oli vinge! Poistel toimus siis ka midagi, kahjuks ei ole meeles, mis nemad tegid.

Säravaim päev minu lasteaias oli siis, kui saime ööbida - see oli nõiapäev! Toimusid erinevad mängud, katsetused. Näiteks, kes sõi konna-ussikeste segu, sellele anti diplom, et nüüdsest  on ta päris nõid. Jällegi, mida ma mäletan on see, kuidas ma kartsin seda konnapada süüa ja Liisbet siis vaikselt sosistas mulle midagi sellist: „Ära karda, seal ei ole päris konnad, need on kummikommid!“ Selle peale läks tuju rõõmsamaks. Küll sai ka igal pool oma luudadega ringi tuiatud.

Kõik seiklused olid vapustavad, ülipõnevad, vinged tänu sellele, et mul oli ja on selline parim sõber. Õpetajad ja teised lapsed olid ka kindlasti need, kes muutsid meie lasteaiarühma selliseks, nagu see oli. Need lasteaia-aastad, need kolm ja pool aastat, algusest  lõpuni välja, siin armsas Lagedi lasteaias olid vahvad!

Kui mina olin väikene poiss...

Krister Remmel
Lagedi Kool, 3B klass

Alguses oli lasteaed koolimaja ruumides ja kooli kõrval oli ka mänguväljak. Mänguväljakul oli lõbus, eriti kui oli vihma sadanud. Siin sai meisterdada liivakooke ja losse.

Varsti hakati ehitama uut lasteaeda. Käisime rühmaga ehitust vaatamas. Kui lasteaed sai valmis, oli suur avamispidu ja varsti sai kolida uude rühma. Uues lasteaias oli kõik uus, isegi lõhnas teistmoodi. Uus mänguväljak oli väga porine ja me käisime vana lasteaia mänguväljakul mängimas. Ma mängisin kogu aeg oma parima sõbra Henryga, kellega saime kokku lastehoius ja jäimegi sõpradeks.

Lasteaias meeldis mulle kohutavalt legodega  ehitada ja autodega mängida. Mulle meeldisid õpetajad Anne, Aime, Piia, aga kõige lemmikum oli õpetaja Linda. Kahjuks kolis õpetaja Linda Saaremaale. Ka rühmakaaslased vahetusid ja uued lapsed tulid asemele.

Lasteaias oli palju üritusi: kevadkontsert, jõulupidu, halloween ning mardi-ja kadripäev. Käisime ka ekskursioonidel: loomaaias, Pika Hermani tornis, Aegviidus, rabamatkal ja tervishoiumuuseumis, kus sai ise hambapastat teha. 

Kuna lasteaiast on möödas juba 3 aastat, siis ei mäleta ma enam väga täpselt, mis ma seal iga päev tegin, kuid seal oli tore.

INTERVJUUD JUTUKONKURSI VÕITJATEGA
Õpilasi intervjueeris õpetaja Maire Tubro-Petron

Sa osalesid jutukonkursil. Kas sul oli kerge või raske oma juttu kirjutada ja lasteaiapõlve meenutada?

Krister: Ikka raske oli kirjutada. Kõige raskem oli kirjutada ekskursioonidest.
Elis: Ei olnud raske. Inspiratsioon tuli peale kell kümme õhtul, kui lugesin eesti keele õpetaja saadetud kirja jutukonkursist.

Sa võitsid jutukonkursi peapreemia – üks päev koos sõbraga lasteaias. Mida sa tundsid, kui lasteaeda tulid ja taas väikeste laste mängumaal said olla?

Krister: Ma olin kindla peale rõõmus. Nägin rühmas oma sõpra, kellega polnud suvest saati kohtunud.
Elis: Tore tunne oli. Lapsed võtsid mind hästi vastu.

Mida sa tahtsid preemiapäevale tulles lasteaias teha?

Krister: Kindla peale tahtsin mängida. Mul oli ammu plaanis autodega mängida.
Elis: Tahtsin vaadata, kuidas vennal lasteaias läheb, kuid samas ei tahtnud kogu aeg temaga olla, vaid teistega ka tegutseda.

Lasteaias oli sünnipäevanädala raames saalis suur batuut. Mis sulle sellest meelde jäi?

Krister: Hüppasin batuudil. Panin mitu korda käbla. Vinge oli.
Elis: Seal oli nii lõbus olla. Oli tore vaadata, kuidas lapsed nii rõõmsad olid ja hüppasid ja keegi ei olnud kurb. Ma ka hüppasin natuke.

Kas oli midagi, mis sind lasteaias üllatas?

Krister: Väga palju on muutunud, teistsugune on. Kõik ei ole ikka sama.
Elis: Ma ise küll ei mäleta, et meie rühmas oli nii, et istusime kõik ringis ja rääkisime. Võib-olla oli ka. Aga selles rühmas oli. Lapsed rääkisid, mis aastaaeg on, mis kuu ja nädalapäev on. See oli lahe. Mind üllatas, kui vaikne söögi ajal oli. See avaldas muljet. Mina olen harjunud, et sööklas on väga-väga lärmakas.

Paistab, et lasteaiapäev on igati korda läinud.

Krister: Tänane päev oli vinge. Tore oli lõbutseda batuudil ja mängida autodega. Õues oli ka hea. Sai mängida lossis ja labürindis. Jään lasteaiapäevaga rahule. Tuleksin kindla peale uuesti, kui saaksin. Kui on jälle konkurss, siis võtan uuesti osa.
Elis: Väga hästi läks. Mulle väga meeldis. Tore oli käia ja vaadata see lasteaed ka üle* ja näha, kuidas vennal läheb.

*Elis ise käis kooliruumes olevas lasteaias.