Kooliaasta algus ei pea olema närvesööv

Lapsevanemana on meil olemas päris enda ja isiklik koolikogemus, mis võib oluliselt mõjutada tunnet, millega oma lapsi kooli saadame. Elevuse ja ootusärevusega on lausa rõõm koolipäevale vastu astuda. Ärevuse, hirmu ja kõhklustega võib aga olla keerulisem toime tulla. Kuidas siis sellest kõigest kodus rääkida?

Suurte muutustega võivad kaasneda suured tunded

Koolitee algus on lapse elus oluline verstapost. Vahest isegi üks olulisematest. Isegi keeleliselt oleme harjunud jagama lapsi eelkooli- ja kooliealisteks. 1. klassi astumisega kaasnev eeldus lapse iseseisvumisele võib vanemates vastakaid tundeid tekitada. Korraga peab laps ju nii paljuga täitsa ise hakkama saama.

On lapsi, kes on loomult julgemad, kuid on ka neid, kes vajavad selles protsessis suuremat tuge. Koolikogemuse suhtes äraootaval seisukohal oleva lapsega võiks kooliga seonduvat arutada positiivsel toonil, jäädes eesootava suhtes võimalikult realistlikuks.

Sarnaselt lapse endaga võib kooli alustamine ärevust tekitada ka lapsevanemates. Oma emotsioone ja hirme lapse eest täielikult varjata on raske ja tegelikult ei ole see ka lõpuni vajalik. Lapse ärevaid mõtteid ei pea kinnitama, aga lapsega võib jagada, kuidas eesootav sügis on suur muutus ka vanema jaoks. Ja suurte muutustega võivad kaasas käia suured tunded. Juhul, kui laps väljendab oma hirme, rõõme või muresid, on tähtis talle anda aega ja ruumi enda avamiseks.

 Oluline on ka tähele panna, millise tooniga kodus enda koolikogemusest räägitakse. Kui laps kuuleb sageli, kuidas emale või isale koolis üldse käia ei meeldinud, võib ta selle hoiaku üle võtta. 7-aastane laps soovib veel olla oma pere ja vanemate moodi, mistõttu on vanemlik väärtusruum sel perioodil üheks lapse suurimaks mõjutajaks.

Vaata üle vaimse tervise vitamiinide varud

Noorukieale on iseloomulik teatav eraldumine oma vanematest ning püüd suuremale iseseisvusele. Selletõttu ei pruugi nooruk oma hirme ja muresid vanematega enam nõnda avameelselt jagada. See ei ole tingimata märk ebapiisavast usaldusest või lähedusest perekonnas. See on normaalne osa nooruki sotsiaalsest arengust. Kuigi lapse- ja noorukiiga on paljuski väga eriilmelised, saame vanematena nende toetamisel siiski hulgale universaalsetele tugipunktidele toetuda. Teatud tegevused ja kogemused toetavad vaimset tervist vanusest sõltumata.  Me ei saa enamasti kontrollida väliskeskkonnast tulevat survet või stressi, aga me saame tugevdada enda võimekust nendega hakkama saamisel.

Kooliaasta alguses võiks üle vaadata oma vaimse tervise vitamiinide varud. Vaimse tervise alustalad ehk vaimse tervise vitamiinid on: puhkamine ja uni, liikumine, tasakaalustatud toitumine, positiivsed emotsioonid ja toetavad suhted. Eeltoodud teemadest on tervise hoidmise võtmes räägitud juba aastakümneid, kuid elustiili tugev seos vaimse tervisega on saanud mõnevõrra vähem tähelepanu.

Liikumine aitab enesetunnet parandada

Regulaarne füüsiline aktiivsus mõjub muuhulgas nii ärevust maandavalt kui ka meeleolu tõstvalt. Sealjuures ei olegi oluline, mis sorti trenni parasjagu tehakse. Oluline on hoopis järjepidevus, mistõttu on mõistlik valida endale võimalikult meelepärane liikumisviis ning sellega regulaarselt tegeleda. Olgu selleks siis pallimäng, õhtune jalutuskäik või jõutreening. Füüsilist aktiivsust oleme harjunud seostama pigem füüsilise vormiga, kuid liikumine vaimse tervise võtmes on äärmiselt tõhus abivahend ka enda enesetunde parandamiseks.

Mitmekülgse toitumise teel saame aga tagada piisava koguse erinevaid mikro- ja makrotoitaineid, mida meie keha optimaalseks toimimiseks vajab. Söömine on üks elu mõnudest ning ideaalis võiks söömine olla nauditav tegevus. Infokülluse ajastul on talupojatarkusel oma koht. Sööme siis, kui kõht on tühi, ja sööme kõike, aga mõõdukuse piires.

Vähene uni häirib keskendumist

Ka puhkamise ja magamise osakaalu vaimse tervise kujunemisel on raske ülehinnata. Ebapiisav uni ja puhkus suurendavad impulsiivsust ning stressihormoonide taset kehas. Oma und tuleb toetada ja kaitsta. Unetunnid on üks esimestest kohtadest, kust hakkame ressursipuudusel laenu võtma, lootes need kunagi tulevikus järgi magada. Piisav uni  on aga olulisem, kui õhtul korda tehtud köök, vastatud emailid või veel-üks-osa head seriaali.

Une arvelt oma isikliku ajavaru suurendamine on ahvatlev variant, seda eriti lastevanemate puhul, kellel kontroll oma ajakasutuse üle on niigi piiratud. Unepuudus mõjutab aga negatiivselt kogu meie organismi ning enim tunneme seda vähenenud keskendumis- ja eneseregulatsioonivõimes ning väsimuses. Piisav uni on äärmiselt oluline ka lapse ja noore jaoks. Inimese sisemine kell on peenhäälestatud juhtimaks meie une- ja ärkvelolekurütmi. See on keeruline mehhanism, mis elu jooksul ka pidevas muutumises on. Noorukitel näiteks võib märgata unerütmi olulist nihkumist hilisemale, mis kombineeritult varajase ärkamiskohustusega võib kergesti unevõlani viia. Peresiseselt saab head und soodustada näiteks kindla unerežiimi rakendamise ning uneks
sobiva keskkonna loomisega.

Head suhted on investeering vaimsesse tervisesse

Toetavad suhted ja positiivsete emotsioonide kogemine aitavad meil suurendada kuuluvus- ja lähedustunnet ning üldist heaolu. Ühiskonnana pöörame palju tähelepanu paarisuhte teemadega seonduvale. Tugev partnerlussuhe on kahtlemata suur väärtus inimese elus, kuid selle kõrval rõhutaksin ka lähedaste sõprussuhete olulisust. Sõprussuhted, sarnaselt paari- ja peresuhetega, vajavad püsimiseks pühendumist, kompromisse, aega ja ka teatavat paindlikkust. Sõprussidemetesse panustamine tasub end uuringute kohaselt aga vägagi ära. Need väärivad vastavat tähelepanu ja hoidmist.

Noorukite elus mängivad sõbrad teadupärast olulist rolli ja vanemate mõjuväljast sõprade omasse liikumine kuulub nooruki arengu juurde. Täiskasvanuna on argiste kohustuste tõttu just sõprussuhted need, mis vahepeal kipuvad tagaplaanile jääma.

Ülaltoodud tegevused ja märksõnad on heaks orientiiriks, kui soovime elustiilivalikutega toetada oma vaimset ja füüsilist tervist. Püsivad muutused neis valdkondades võivad aga viidata ka probleemide kujunemisele. Juhul, kui märkate oma lapse või nooruki puhul püsivaid muutusi tema unerežiimis, suhtlemisaktiivsuses, emotsionaalsuses, toiduisus või aktiivsuse tasemes, on igati asjakohane uurida, mis taolised muutused esile on kutsunud.

Vaimse tervise probleeme on nimetatud ka nähtamatuteks probleemideks, kuid sageli poetavad need siiski vihjeid, mida tähelepanelik vanem juhtlõngana saab kasutada. Muutused elurütmis, huvides ja harjumustes ei pruugi tingimata kujunevatele probleemidele viidata, aga neid märgates ning nende üle arutledes saame hoida lastega kontakti ja probleemide tekkimisel neile varakult vajalikku abi ja tuge pakkuda.

Peaasi.ee kutsub teismeliste vanemaid tasuta vaimse tervise esmaabi koolitusele 

Colonna Heategevusfondi toetusel toimuvad vaimse tervise esmaabi koolitused annavad vanematele vajalikud teadmised ja oskused, et märgata ja toetada last vaimse tervise raskuste korral. Vaimse tervise esmaabi koolitusel saab lapsevanem teadmisi teismelise arengufaasi eripärade, levinumate vaimse tervise murede ja häirete, häbimärgistamise ja abi andmise võimaluste kohta. Samuti õpitakse koolitusel, kuidas iseennast lapsevanemana paremini hoida ja mida enda toetamiseks teha saab. Koolitused toimuvad selle aasta lõpuni ning on lapsevanematele tasuta. Koolitusele saab registreeruda esmaabi.peaasi.ee/registreeri-koolitusele.

Tasuta vaimse tervise noortenõustamine Peahea

Noortele vanuses 12–26 pakub Peaasi.ee tasuta nõustamisteenust, mille käigus tutvustatakse noorele esmaseid eneseabivõtteid, nõustatakse elustiili ning edasise abivajaduse osas. Nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti noustamine.peaasi.ee/noored. 

Sarnaselt kõigi teiste tervisehädadega on ka vaimse tervise probleemide korral oluline nende varajane märkamine ning sekkumine. Noortele suunatud nõustamisteenus sobib nii probleemide ennetamiseks ja enesehoiualaste teadmiste täiendamiseks kui ka juba tekkinud murede lahendamiseks. Vaimse tervise probleemidest rääkimisega vähendame nende häbimärgistamist, mis omakorda julgustab inimesi abi otsima. Laste ja noorukitega neil teemadel rääkimiseks ei pea ootama esimeste ohumärkide ilmnemiseni. Võttes arvesse vaimse tervise probleemide levimust eestlaste seas, tundub hambaaukude, kõhu- ja kurguvalu kõrval väga paslik noori ka vaimse tervise alal harida. Meil kõigil on see vaimne tervis ju olemas ja mida hoitum see on, seda paremini me end tunneme.

Foto: Mirjam Kase (erakogu)