Koos veedetud aeg, millel on juured

Uuesalu külas käivitunud kogukonnaprojekt „Peenrameeter“ tõi sel kevadel kokku pered, kes usuvad, et lastega veedetud aeg ei ole kulutatud, vaid võidetud.

Õieti sai „Peenrameetri“ idee alguse sellest, et sel aastal kolmeteistkümnendat korda toimuva Uuesalu lastelaada lettidelt leiab järjest enam kaupa, mis pole meie küla laste enda tehtud, küpsetatud ega kasvatatud – kuigi algne idee nägi just seda ette. Vaja oli leida augusti viimasel nädalavahetusel oma kaubaga välja tulevatele väikestele uuesalukatele uus motivatsioon, et asendada kasutatud mänguasjad ja väikseks jäänud riided millegi oma kätega tehtuga.

„Peenrameeter“ ongi loodud selleks, et pakkuda koduküla lastele võimalust kasvatada oma peenrasaadusi ning õppida praktilisi käelisi oskusi ja aiandustarkusi. Muidugi võib lisada, et projekt tugevdab perede koostööd, kogukonnatunnet ja isegi kriisikindlust. Sest kui su puhkusenädalal naaber sinu peenart kastab, saab fraas „omad on üle õue“ hoopis uue tähenduse.

Osalejate tagasihoidlik arv kajastab ilmselt kogukonna koostegemise tahte hetkevormi – või ehk lihtsalt uudishimu, mis veel köögikardina tagant piilub. Sotsiaalmeedia ajastul on asi väärt alles siis, kui enamus selle juba heaks kiitnud on.

Laupäevases töötoas ehitati vihmasest ilmast hoolimata Põdra maja juures kümmekond istutuskasti – umbes ühe ruutmeetri suurust. Nendesse võib külvata porgandit, redist, salatit, tilli, istutada tomati-, maasika- või kurgitaimi. Tegelikult võib ju kasvatada mida iganes pähe tuleb – tore oleks, kui mõnest kastist saab lilleaed, aga mõnest Tootsi peenar. Lapsed õppisid mõõtma, märkima, saagima ja akutrelliga kruvima. Mõne jaoks oli see esimene kord selliseid tööriistu kasutada või joonist lugeda. Teisele tuli üllatusena isegi mõni käsisaega saagimise töövõte. Kohati tundus, et lapsed oskasid jooniseid lugeda kiiremini kui isad. Koos töötamine lõi sooja ja tegusa õhkkonna – kruvidega kinnitati kastilauad, aga tõenäoliselt said tugevamaks ka naabritevahelised suhted.

Teisipäevases istutamise töötoas rääkis aiandusekspert Jana Roopa lastele nii toredasti, et sellest said innustust ka kaasas olnud isad-emad. Laste sõrmed said mullaseks ja julgust jagus, et ise oma „peenra-asukate“ nimekiri kokku panna. Hansaplantis osales küll vaid neli peret, aga võib-olla oligi parem – igaüks sai võimaluse ise oma käega seemned mulda pista. Õppisime, et iga leheke vajab kasvamiseks valgust, vett ja hoolt – nagu iga hea mõtegi.

Projekt „Peenrameeter“ sündis soovist anda lastele midagi, mis on päris. Kogemust, kus toit ei tule poest, vaid võib kasvada kastis, mille nad ise kokku kruvisid. Et töö ja hoolitsuseta ei sünni tavaliselt midagi väärtuslikku. Ja et keerulised ja tundmatud asjad võivad tegelikult olla lihtsad. Tõsi, mõnele lapsele tundus lauajuppide saagimine igav – aga Robloxis ongi ehitada lihtsam.

Ei saa salata, et mõni vanem vältis osalust, et mitte endale või lapsele uut kohustust tekitada. Aga need, kes tulid, andsid projektile näo ja suuna.

Loodetavasti näeme augustis Uuesalu lastelaada lettidel ka omakasvatatud köögivilju või küpsetisi, millel on „Peenrameetri“ maitse. Võib-olla valmib ka väike fotonäitus, mis kajastab peenarde arengut ja suve jooksul nopitud vilju – taimi kui mälestusi.

Me ei tea veel, kas „Peenrameetrist“ saab uus Uuesalu traditsioon. Aga me teame, et sel kevadel mulda pandud seemnest saab sügiseks porgand, mis püksisääres mullast puhtaks tõmmatult maitseb magusalt, hoolimata hamba all krõmpsuvatest liivateradest. Nagu vanasti.

Koos veedetud aeg – sellel on juured.

Fotod: erakogu