Kriisivalmidus sünnib teadmistest, koostööst ja valmisolekust

Kui Eesti ELi liikmesriigi staatuse ja viimaks ka NATO liikmelisuse sai, tundsime end paremini kaitstuna kui kunagi varem. Kahjuks uinutas see meid lubamatult kauaks. Ja ehkki kriisiplaanide koostamise ja elanikkonnakaitse teemadega tegeleti ka varem, siis sootuks uue tähenduse ja arengusuuna sai see pärast 2022. aasta 24. veebruari.

Kriis ei ole vaid sõjaline kallaletung või konflikt. See võib olla lumetorm, üleujutus, pikem elektrikatkestus jms. Kriise ei saa kunagi täielikult välistada, kuid saab mõjutada seda, milline on nende toime ja mõju meie elukorraldusele. Seetõttu on kriisivalmidus oluline kõigile – riigile, omavalitsusele, ametkondadele, kogukondadele ja üksikisikutele. See on meie ühine vastutus.

Tegu ei ole ainult ennetamisega, vaid tervikliku süsteemiga, mis hõlmab planeerimist, harjutamist, varustamist, otsustusvõimet ja koostööd. Kõik see aitab kaasa, et isegi kõige ootamatumas olukorras suudetakse paremini kaitsta inimelusid, tagada esmavajalikud teenused ja taastada ühiskonna toimimine võimalikult kiiresti.

Rae valla tugevad kogukonnad on eeskujuks teistele

Eriline roll on kogukondlikul valmisolekul, sest just kogukonnad on tugev lüli ühiskonna toimimises. Ka kriisi puhul, eriti esimestel tundidel, kui professionaalne abi võib hilineda. Tugevaimates kogukondades tunnevad inimesed üksteist ja oskavad vajadusel abi pakkuda – just nemad loovad sidusust ja usaldust, jagavad teavet ja ressursse. Kui kõik teavad, mida teha, on koostöö tõhusam ja paanika väiksem.

Rae vald on omavalitsuste seas suurepärane näide tugevatest kogukondadest, mis teevad koostööd kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas. Meie tegusaid kogukondi tuuakse eeskujuks teistele omavalitsustele, samuti riigi tasandil.

Vallavalitsuse tegemised kriisivaldkonnas 2026. aastal

Rääkides vallavalitsuse tänavustest tegemistest kriisivaldkonnas, tuleb eeskätt välja tuua neli märksõna: kerksuskeskused, varjumis- ja evakuatsioonikohad ning autonoomne raadioside.

Oleme Päästeametiga kaardistamas võimalikke uusi varjumiskohti, samuti uute evakuatsioonikohtade leidmise võimalusi. Leida tuleb sobivad ruumid, kus oleks võimalik tagada toimepidevus ja rajada kerksuskeskused, kuhu inimesed saavad kriisi ajal pöörduda. Kerksuskeskused on elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse üks keskseid tugistruktuure, kust saab selget teavet toimunu kohta, juhiseid edasiseks käitumiseks, infot elutähtsa teenuse taastumise kohta, joogivett või infot selle kättesaadavuse kohta jpm. Sealseks tööks pädeva personali koolitamine on samuti üks prioriteetidest.

Autonoomne raadioside on kriisi ajal hädavajalik, toimides usaldusväärse suhtluskanalina ka mobiilside ja interneti puudumisel. Sellise side väljaehitamine on oluline investeering, mille saame loodetavasti koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga lähiajal ära teha.

Põhjaliku riskianalüüsi koostamine

Koostada tuleb ka valla jaoks kaks väga olulist dokumenti. Esimene neist on põhjalik, iga-aastaselt uuendatav riskianalüüs, sest kriisivalmidus algab riskide mõistmisest. Analüüsi eesmärk on kaardistada:

· mis võib juhtuda;

· kui tõenäoline see on;

· kui ulatuslik võib mõju olla;

· millised ressursid on olemas või vajaka;

· mida saab ennetada ja mida peab lihtsalt oskama ohjata.

Nii saame luua tervikliku ülevaate ohtudest, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste toimepidevust ja kõiki
teisi avalikke teenuseid. Meie riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsate teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigiliselt.

Loodetavasti võtab Riigikogu õige pea vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse, ühendades senise hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist, nende juhtimist ja lahendamist.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded: elutähtsate teenuste, nt veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine, kohalike elanike teavitamine.

Uus hädaolukorra lahendamise plaan

Seaduse vastuvõtmise järel seisab ees teisegi mahuka dokumendi – uue hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) – koostamine, mis peab valmima 2026. aasta lõpuks. Sellest peab saama päriselt töötav plaan: kõigile arusaadav, lihtne, harjutatud, kättesaadav ka elektrikatkestuse ajal.

Hea praktika on kriisiplaanide sidumine koolituste, õppuste ja regulaarsete uuendustega, sest plaan muutub tõeliseks tööriistaks alles siis, kui inimesed seda tunnevad ja usaldavad. Seepärast on kavas läbi viia mitmeid koolitusi, seminare ja õppusi, muu hulgas valla haridusjuhtidele, vallavalitsuse töötajatele, kriisikomisjoni liikmetele ja kogukondadele. 

Kriisivalmidus on protsess, mitte ühekordne tegevus. See tähendab teadmisi riskidest, läbimõeldud plaane, vajalikke varusid, oskusi ja koostööd. Valmisolek ei vähenda ainult kriiside mõju, vaid kasvatab ka enesekindlust ja turvatunnet. Kui oleme valmis, on kogu ühiskond tugevam ja vastupidavam. Siinkohal on oluline endale teadvustada: valmisolek algab sinust ja minust, meist endist. Mida teadlikumad ja ette-
valmistunumad oleme, seda väiksem on kriiside tegelik mõju.

Ulvi Põllu. Foto: Ott Kattel