Küladepäev liidab kogukonda

Rae valla külad on elujõulised ja täis tahtmist kokku tulla, et läbi lustakate jõukatsumiste mõnusalt aega veeta ja head muusikat kuulata. Seekordset küladepäeva võõrustanud Suursoo külavanema Fredy Lehe sõnul sai ta läbi korralduse veelkord kinnitust, kui tugev ja ühtehoidev meie kogukond on.

Rae valla küladepäev Suursool kulges meeleolukalt ja kohal oli ca 500 inimest. Kuidas külavanemana ürituse kokku võtate?

Külavanemana olen südamest rõõmus ja tänulik, et Rae valla küladepäev Suursool kulges nii meeleolukalt ja meelitas kohale umbes pool tuhat inimest. See oli üks meie küla jaoks oluline sündmus, mis ühendas inimesi ja tõi kokku erinevaid kogukondi. Ürituse kokkuvõttena võin öelda, et see oli suurepärane võimalus näha, kui tugev ja ühtehoidev meie kogukond on. Meie küla elanikud näitasid suurt entusiasmi ja toetust, mis võimaldas meil korraldada mitmekesise ja meelelahutusliku programmi.

500 inimese osalus on märkimisväärne saavutus, mis näitab, et küladepäev on muutumas aasta-aastalt üha populaarsemaks. See on suurepärane märk sellest, et meie kogukond on valmis ühiseid hetki jagama ning üritustel aktiivselt osalema. Meie kogukond on tõestanud, et koostöövaim ja ühtekuuluvustunne on võti suurepärase ürituse korraldamiseks. Vabatahtlike meeskond tegi suurepärast tööd ettevalmistuste ja korraldusega ning see kajastus ka ürituse õhkkonnas.

Küladepäev oli täis naeru, mänge, meelelahutust ja suurepärast toitu. See pakkus meie kogukondadele võimaluse luua uusi sõprussuhteid, tugevdada olemasolevaid sidemeid ning luua ühiseid mälestusi. Suur tänu kõigile, kes panustasid selle ürituse õnnestumisse, ning eriline tänu meie imelisele kogukonnale, kes andis üritusele elu ja südame!

Sotsiaalmeediast lugesin, et küladepäevale õla alla pannud toetajate nimekiri oli päris pikk. Kas ettevõtted ja organisatsioonid tulevad meeleldi appi?

Rae valla küladepäeva korraldusse panid õla alla oma küla inimestega seotud organisatsioonid. Külarahvaga ühiselt sai korduvalt koos istutud ja plaane peetud, nii sai ruttu selgeks, kes millega toetada saab ja seega oli koostöö partneritega ladus.

Sellel aastal tegid külad korraldajale kingiks eriilmelisi pesakaste. Olete juba otsustanud, kus need rakendust leiavad?

Palusime koduse ülesandena valmistada kõigil küladel linnupesakasti.  Pesakastide meisterdamise eest said külad punkte, kokku valmistati neid 15. Küla esindajate poolt valiti ka lemmikpesakast, mille valmistas Seli küla. Tegeliku pesakasti võitja selgub kevadel, kui on näha, kuhu linnud esimesena pesa teevad.

Pesakastide uusarendus saab koha Suursoo külaplatsil, mida ümbritsevad kõrged kased ja kuused. Suursoo 90. aastapäevaks eelmisel aastal sai külaplatsile ka suur pink paigaldatud, kus on edaspidi hea linnulaulu kuulamas käia.

Rae valla küladepäeval hoidis meeleolu ansambel Ahoi, üllatusesinejana astus üles viiuldaja Johanna Marie Kork. Avage pisut esinejate valiku tausta!

Ansambel Ahoi on rahvamuusikaansambel, kelle repertuaarist võib leida nii tuliseid ja särtsakaid tantsulugusid kui ka mahedaid valsipalasid. Nii saigi üheskoos tantsitud viimase palani hoogsalt poognaid tehes.

Johanna Marie Korki näol oli tegemist andeka viiuldajaga, kes on tuntud triost Violina, millega Johanna on osalenud korduvalt konkursil Eesti Laul. Lisaks sellele, et Johanna on andekas viiuldaja, lisas ta ka kindlasti silmailu õhtusse. Repertuaari valik oli samuti kaasahaarav. Seal oli nii imeilusaid ballaade kui ka rütmikaid tantsulaule, mis panid puusa nõksuma.

Kas see, et küladepäev ei lõpe hommikuni kestva tantsuga, vaid punkt pannakse kell 21, on 2023. aastal paratamatus?

Küladepäev on programmi poolest alati hästi intensiivne. Mõnusa seltskonnaga tegevusi täis päeva lõpuks selguvad kõige osavamad, väledamad ja nutikamad külad või alevik, et teatepulk järgmisele korraldajale edasi anda. Parimad saavad autasustatud ja kõik tänatud! Aeg on näidanud, et 6 tundi aktiivset tegevust koos kogukonnaga (lapsed, noored ja eakad) on piisav aeg, et üheskoos mõnusalt aega veeta.

Ilmselt ei ole küladepäeval osalemine ainus traditsioon, mis Suursoo inimesi ühendab. Millised tavad külas veel aukohal on?

Suursoo külal on hulganisti traditsioone, mis liidavad kogukonda: ühised väljasõidud, hommikused üleslaulmised, uute ilmakodanike vastuvõtt hõbelusikal, tänuõhtud ja rituaaliga pööripäeva lõkketraditsioonid. Suursoo pööripäeva rituaali juhised, koos tulepakuga said küladepäeval 10 esimest kohta saavutanud külad/alevikud, et seda oma kogukonnas kogeda.

Miks on Suursoo küla parim paik maamunal?

Suursoo küla on omanäoline, huvitava ajalooga ja tugeva kogukonnaga väike küla, kes ajab oma asja, saab sellega hästi hakkama ega lase lähedal asuvatel suurlinnatuledel end meelitada. Meil on 90 elanikku, kelle hulgas leidub peresid, kes elavad siin mitmendat põlve.

Tehes asju veidi teistmoodi ja omanäoliselt anname kogukonnale tunde, et me oleme erilised, meil on midagi, mida mujal ei ole. Need on meie inimeste tunded, emotsioonid, traditsioonid ja ühiselt läbielatud hetked, mis muudavad kogukonna tugevamaks ja jätkusuutlikumaks, kuna me väärtustame seda, mis meil Suursoo külas on.

Võistlusmängudel saavutas esikoha Vaida, kelle võõrustada on järgmised küladepäevad. Milliste sõnadega teatepulga üle annate?

Soovime Vaida rahvast õnnitleda esikoha saavutamise puhul võistlusmängudel! Vaida rahva pühendunud jõupingutused ja osavus on toonud neile suurepärase tulemuse. Võiduga kaasneb suur au võõrustada järgmist küladepäeva ning olen kindel, et Vaida juhtimisel saavad need päevad olema erakordsed. Ma ei kahtle hetkekski, et Vaida küladepäev saab olema täis rõõmu, naeru ja meeldejäävaid hetki.

Fotod: Ott Kattel