Kuidas sul täna tegelikult läheb?

Seda küsimust kuuleme ja küsime ka ise sagedasti, suheldes oma lähedastega. Vastus võib olla lühike, kuid sellest olulisem on vastajale teadmine, et küsijal on tema suhtes siiras huvi ja ta hoolib.

Paraku on meie ühiskonnas kasvav nende inimeste hulk, kelle käest seda küsimust enam ei küsita. Need on meie seas elavad üksildased eakad, kelle olemasolu muutub vahel lausa märkamatuks. Nad elavad üksi oma majas või ka korrusmaja korteris ning neid näeb harva väljas liikumas. Me võime eeldada, et küllap on neil olemas oma pere ja sõbrad, kes neist hoolivad, kuid tegelikkuses me seda ei tea.

Üksindus ja sellega tihti kaasnev üksildustunne on täna kahjuks eakate seas süvenev. Just üksildusega kaasnevad tunded on üheks põhjuseks, miks süvenevad tervisemured ning väheneb vaimne ja füüsiline heaolu, sh ka iseseisev toimetulek oma eluga. 

Kuidas siis leevendada üksildustunnet, et inimese vaim oleks ergas ja füüsiline liikumine ei raugeks. Kuidas toetada inimese toimetamisi nii, et ta saaks võimalikult kaua elada oma kodus ja ei peaks minema hooldekodusse.

Üks võimalus on kasutada vabatahtliku seltsilise tuge. Eestis on edukalt käivitunud vabatahtlike seltsiliste programm, mis pakubki täiskasvanueas inimestele sõbrasuhet ehk seltsi. Koos tegutsemine on seltsilise toimetamise põhialus. Seltsiline ei tee midagi inimese eest ära, vaid loob võimalusi teha neid asju koos. Koos saab jalutada, tegeleda hobidega, külastada kauplust, käia arsti juures, osaleda kogukonnasündmustel jne. Peamine, et on olemas usaldusväärne kaaslane, kes sinuga vestleb teemadel, mis on sulle olulised, kes kuulab ja kaasa räägib. Vahel on just seltsiline see, kes julgustab ja utsitab ka taas kodust välja minema.

Kes on see, kes oma isiklikku aega teiste heaks panustab?

Seltsiliste võrgustikus toimetab hetkel üle 200 vabatahtliku üle Eesti. Keskmiselt  on vabatahtlik üle 55 aasta vanune naine, kuid järjest enam on lisandumas nooremaid ja hea meel on, et ka mehed on asunud seltsilisteks. Kõige noorem seltsiline on meil olnud 16- ja vanim 97-aastane. Kõiki neid iseloomustab soov olla kellegi jaoks vajalik ning pakkuda oma tuge.

Miks on aga oluline olla seltsiline programmi kaudu?

Selleks on kaks põhjust. Esiteks usaldusväärsus. Meist keegi ei soovi, et juhtuks midagi halba inimesega, kes tuge vajab. On näiteid, kus nn „heasoovlik abistaja“ on eakalt välja petnud tema vara. Seltsiliste programmi vabatahtlik seda teha ei saa, sest meie kontrollime enne inimese tausta ja motivatsiooni seltsiliseks hakkamisel, viime läbi eelvestlused ning teeme päringu karistusregistrisse. Seltsiliseks pürgijal tuleb läbida baaskoolitus ning võtta omaks selle tegevusega kaasnevad käitumisjuhised. Teiseks, kõige kallim vara, mida vabatahtlik panustab, on aeg.  Seega on oluline, et seltsiline oleks ka ise hoitud ja tema tegevus laiemalt tunnustatud. Programmi raames pakumegi neile ühiseid kohtumisi, kogemuste jagamisi ning tuge lahendust vajavate olukordadega tegelemisel. 

Kuidas leida endale või oma lähedasele vabatahtlik seltsiline?

Oma soovist saab teada anda seltsiliste programmi koduleheküljel www.seltsilised.ee. Sooviavalduse võivad täita ka lähedased või naabrid, kes sellist vajadust märkavad. Seejärel võtame meie kontakti, täpsustame vajadust ning asume seltsilist värbama. Lisaks on võimalus  helistada seltsiliste võrgustiku valdkonnajuhile Karin Talalaevale tel 5333 1668.

Märkamine ja sellest teada andmine on vähim, mida me igaüks oma lähikondlase/naabri või kogukonnas elava inimese jaoks teha saame. Sealt edasi on juba mitmeid lahendusi ja osalemise võimalusi. Koostöös Rae vallaga olemegi asunud koostöösuundi välja töötama ja kindlasti anname sellest sügise saabudes ka laiemalt teada valla infokanalite kaudu. 

Kui seda lugu lugedes tekkis endalgi soov seltsiliseks tulla, siis oled oodatud meiega liituma!

Foto: Seltsilist Leelot ja seltsitavat Toivot liidab ühine kirg raamatute vastu. Foto: www.seltsilised.ee