Laine Randjärv: Rae valla trumbiks on meeldiv elukeskkond

Rae vallavolikogu esimees Laine Randjärv lubab oma uues ametis hea seista selle eest, et istungitel valitseks töine meelelu ning omavalitsuse arengu eest vastutavad saadikud ei kulutaks väärtuslikku aega isiklikeks solvanguteks. „Üksteist ei tohi alandada – kui kritiseerid teemat, ära kritiseeri inimest!“ kõlab suurte poliitiliste kogemustega Randjärve põhimõte.

Paljud ilmselt ei tea, et Laine Randjärv elab Rae vallas. Kuidas siiakanti sattusite?

Olen kaks ja pool aastat Peetris elanud. Hakkasin Tallinna ja selle lähiümbrusse elamist otsima, kui

Tartus otsad kokku tõmbasin. Otsisin uut kodu erinevatest kohtadest ja käisin vaatamas üle 20

korteri. Valik langes Kuldala kasuks ja olen sellega väga rahul.

Olete sündinud Moskvas ning elanud pikalt Tartus ja mõnda aega Tallinnas. Kuidas tundub elu linnaäärses asumis?

Moskvas sündisin seetõttu, et mu vanemad õppisid seal. Olin poolteist aastat vana, kui Eestisse

elama tulime. Tallinnas hakkasin korterit üürima alates 2007. aastast, kui ministriks tulin, ent

kodutunne oli rendikorteris elades ikkagi Tartus. Täna tunnen, et Peetris on ülimõnus elada. Üks

naaber ütles, et „see on parim koht Tallinna kesklinnas elamiseks”. Tõepoolest. Logistiliselt on

Peetri väga heas asukohas. Tallinna südalinna on otsetee ning kerge vaevaga saab võtta suuna ka

Rakvere või Tartu poole. Päris maainimeseks mind aga pidada ei saa, sest Peetri alevik on oma

elukeskkonna ja teenuste poolest isegi linnalikum kui nii mõnigi Eesti väikelinn.

Kui Teile tehti ettepanek asuda Rae vallavolikogu esimeheks, siis kas jah-sõna tuli kiiresti või võtsite mõtlemispausi?

Võtsin paaripäevase mõtlemispausi. Mulle pakuti volikogu esimehe kohta esimesena, sest mul oli

päris hea valimistulemus, mis tuli minu jaoks suure üllatusena. Usalduskrediit on suur ning selle

eest tänan Rae valla elanikke. Olen olnud Tartu linnapea ja seetõttu oman ettekujutust kohaliku

omavalitsuse tööst. Volikogu esimehe töö pole pelgalt koosoleku juhatamine või kord kuus

kohalkäimine. Tähelepanu nõuab nii fraktsioon, koalitsioonipartner kui vallavalitsus, kuid eelkõige

siiski valla elanikkond. Mingil määral sarnaneb minu uus töö Riigikogu aseesimehe omaga.

Mis oli Teie kampaania edu saladus?

Üks asi on kampaania. Suurem põhjus on ilmselt aga see, et Reformierakonna juhitud vallavalitsus

on koos koalitsioonipartneriga Rae vallas väga head tööd teinud. Seega võib öelda, et minu heast

tulemusest saab välja lugeda vallakodanike kiitust ka vallavanemale Mart Võrklaevale.

Olete olnud ka Riigikogu aseesimees. Mis vahe on juhtida 101-liikmelise parlamendi või 25 inimesest koosnevat volikogu?

Toon paralleeli koorijuhtimisest, kus tuleb juhatada näiteks 20- ja 5000-pealist koori. Süsteem on

ikka sama. Koorijuhtimise puhul on teada lugu, taktimõõt ja tempo. Vallavolikogu või Riigikogu

istungil on paigas konkreetse päeva teemad ning see, kes ja millal sõna saab võtta. Palju

manööverdamisruumi pole. Istungitel korra hoidmine sõltub paljuski juhataja karismast ja sellest,

kas temast peetakse lugu. 

Millistest põhimõtetest volikogu tööd juhtides lähtute?

Esimene asi on üksteisest lugupidamine, elementaarne viisakus ja suhtlemine. Üksteist ei tohi alandada – kui kritiseerid teemat, ära kritiseeri inimest!

Oletame, et aasta lõpus toimub Riigikogus riigieelarve küsimuses ööistung ja samal õhtul on Rae vallavolikogu istung. Kumba eelistate?

Rae vallavolikogu on raudselt prioriteet number üks. Siin pole küsimust. Praeguse teadmise

kohaselt sellist valikut mul teha ei tule, sest volikogu istungid on teisipäeva õhtuti ja sel ajal ei saa

kalenderplaani kohaselt Riigikogu istungit olla. Ööistungid saavad olla vaid kolmapäeva öösel vastu

neljapäeva.

Kas Rae valla järgmise aasta eelarve on suures osas paigas või hakkate seda alles pusletükkide haaval paika panema?

Eelarve on suures osas paigas, sest ettevalmistused algasid juba kevadel. Uus volikogu saab oma

nägu näidata 2019. aasta eelarvet planeerides.

Tartus on viimastel aastatel olnud kombeks rakendada kaasavat eelarvet ehk küsida mõnede investeeringute eelistuste kohta elanikelt arvamust. Kas Rae vald võiks selles osas eeskuju võtta?

Sellest on räägitud. Usun, et kodanike kaasamine on teretulnud. Kui Tartu linn on küllaltki

kompaktne ja elanikud tunnevad, et saavad kaasava eelarve käigus langetatud otsusest osa, siis Rae

vallas räägime viiest suurest asumist ja 27 külast, mis paiknevad küllaltki hajutatud territooriumil.

Seetõttu on valdavat osa elanikke korraga puudutavaid või huvitavaid investeeringuid keeruline

välja mõelda. Tartu süsteemi kopeerimine pole mõistlik, vaid peame oma tee leidma. Võib-olla teha

küsitlus mõne suurema sündmuse korraldamise kohta?

Mulle on jäänud mulje, et Rae valla eelarve ümber arutletakse põhiliselt volikogu istungitel. Avalikku arutelu ja heas mõttes vaidlust ei toimu. Kas ma eksin?

See ongi tavaline praktika, sest rahvas on andnud oma hääle ja volitanud just neid inimesi valda

puudutavaid otsuseid langetama. Eelarve tegemine on hästi keeruline protsess, mida kõrvalt

vaadates on raske hoomata. Sain 2002. aastal Tartu abilinnapeaks hariduse ja kultuuri valdkonnas

sügisel ning eelarve kinnitati detsembris. Ka siis tundus mulle, et haridusse ja kultuuri peaks

rohkem raha suunama. Kahe aasta pärast sain Tartu linnapeaks ning selleks ajaks olin nüanssidega

palju paremini kursis. Teadsin, palju kulub tee-ehitusele ja mida on vaja ära teha sotsiaalvaldkonnas. Tahan öelda seda, et Peetri elanik ei pruugi mõista Patika, Vaida või Lagedi

inimeste muresid ning vastupidi. Volikogu liikmed on erinevatest piirkondadest ja otsused

langetatakse ühise arutelu käigus. Suured prioriteedid on paika pandud valla arengukavas ja seal

saavad kõik sõna sekka öelda. Nagu ka üldplaneeringus.

Kui suur on praegu Rae valla laenukoormus ja kas järgmistel aastatel see suureneb või väheneb?

Valla netovõlakoormuse määr on 45 protsenti, 2018. aasta lõpuks on plaanis laenu juurde võtta, mida tingib investeerimisvajadus. Seetõttu kasvab laenukoormus 53 protsendini.

Ettevõtlus areneb Rae vallas mühinal ja ridamisi kerkib uusi ärihooneid. Kuidas kavatsete hea seista selle eest, et Rae vald, eelkõige selle põhjapiirkond, ei kujuneks suureks logistikakeskuseks ning prioriteet oleks mõnus elukeskkond?

Elamuehituseks ja äritegemiseks mõeldud maad on üldplaneeringuga paigas. Seega pole võimalik

tööstushoonete ja logistikakeskustega üle pingutada. Valdavalt on need mõeldud Tallinn-Tartu

maantee ümbrusesse, sest see tagab hea ligipääsu. Suure tee äärde pole otstarbekas eramuid või

kortereid ehitada, sest mürarikkas keskkonnas pole meeldiv elada.

Räägime suurtest projektidest. IRL-i esindajad on pikalt rääkinud trammitee pikendamisest Jürini. On see Rae valla järgmiste aastate prioriteet?

See pole paha mõte, kuid on ka teisi prioriteete. Trammiliiklus parandaks oluliselt Tartu maantee

läbilaskevõimet. Märkimisväärne osa trammiteest jääks Tallinna territooriumile ja see eeldab

kindlasti koostööd pealinnaga. Alati tasub suurelt mõelda.

Suurelt mõtlemise kohta on ka järgmine küsimus. Paberi peale on joonistatud Tallinn väike ringtee, mis ühendaks Lasnamäe Smuuli teed Viljandi maantee Valdeku tänava piirkonnaga. Millal ehitus algab?

Valla ülesanne on osaleda planeeringute arutelul, ent me ei rahasta seda projekti ning seetõttu

täpsematest tähtaegadest rääkida ei saa. Olen seda meelt, et hea juurdepääs on oluline kõigile – nii elanikele kui transiitliiklusele. Eestis tervikuna peaks suuremat tähelepanu pöörama kohalike teede võrgustiku heale kvaliteedile ning lõpuni tuleks ehitada neljarealine Tallinn-Tartu kui Tallinn-Pärnu maantee. Rakvere poole on ju väga mõnus mööda mitmerealist teed pikalt sõita. Seepärast leian, et ka Tallinn väike ringtee on piirkonna arenguks oluline objekt.

Lugesin koalitsioonilepingust, et kavas on rajada esimene vabaõhulasteaed. Mida see endast kujutab?

See on Skandinaaviamaade eeskujul tekkinud idee, kus lapsed veedavad terve päeva värskes õhus.

Konkreetsemat ja lõpuni läbimõeldud plaani hetkel veel pole. Leian, et peaksime esmajoones

investeerima traditsioonilistesse lasteaedadesse, sest noori peresid on Rae valda väga palju elama

tulnud.

Andke palun värsket infot uute lasteaedade ja koolide kohta!

Lagedi lasteaed avatakse jaanuaris, Järvekülla ja Peetrisse on planeeritud lisaks kokku kaks

lasteaeda, Uuesalu saab 100-kohalise lasteaia koostöös.

Jürisse pidanuks tulema riigigümnaasium, kuid valitsuse vahetusel järel prioriteedid muutusid ja

fookus läks Tallinnale.

Rae vallal puudub tunnuslause ja oma Eiffeli torn ehk laiemalt tuntud maamärk või atraktsioon. On see Teie meelest probleem?

Kõik kohad ei pea Eiffeli torne täis olema. Võib-olla inimesed kolivadki linnadest Rae valda selle

pärast, et rahu saada. Rae valla tõmbenumbritena tõstan esile selliseid spordiga seotud kohti nagu

Spot of Tallinn ja Golf X Rae. Tulevikus võib neile lisanduda kavandamisel olev Peetri Keskus.

Meie trumbiks on siiski meeldiv elukeskkond. Mulle väga meeldib, et asumite vahele on rajatud ja rajatakse juurde kergliiklusteid, kus saab mugavalt sõita jalgratta ning rulluiskudega või joosta.

Tartu slogan „Heade mõtete linn“ valiti üheksakümnendate keskel välja rohkem kui 900 variandi

hulgast. Inimesed lõid selles projektis üliagaralt kaasa. 2007. aastal lisati sellele suvekampaania

eesmärgil „Tartus näeme“. Tean, et Rae vald on omale tunnuslauset otsinud. Ju siis pole sobivat

veel leitud. See initsiatiiv peaks tulema alt üles. Kui huvi on, võib uue konkursi korraldada.

Olete erialalt koorijuht ja muusikaõpetaja. Kas Teil on kavas end selles vallas ka Rae vallas rakendada?

Mind kutsuti Patika koori juhatama, kuid mul lihtsalt pole kahjuks ajalist ressurssi. Juhatan kolme

koori: minu enda loodud Tarmeko kammerkoor, Tallinnas tegutsev meeskoor Akadeemiline Meeste

Lauluselts ja abidirigendina Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi. Samas juhatasin suvel Jüri

Klunkeril ühendkoore ja sellist tegevust harrastaksin hea meelega ka edaspidi.

Kõige muu kõrval tegelete ka raamatute kirjutamisega.

Olen koostöös kirjastusega SE&JS koostanud kümmekond raamatut. Poliitilist temaatikat puudutab

näiteks „Margaret Thatcher. Kõned ja intervjuud. Valik“ ning koos Ave Nahkuriga oleme kaante

vahele pannud neli vanasõnade raamatut. Pean vanasõnadest väga lugu. Tegemist on tõelise

varasalvega, mis iseloomustab parimal moel rahva ajalugu ja loomust. Tõstaksin esile veel Evald

Okase ja Käbi Laretei loomingust kõnelevat raamatut. Tegemist on kahe suurkujuga, kes eluajal

kunagi ei kohtunud. Viimaseks raamatuks, kus käe külge panin, on Urmas Oti tsitaatide kogumik,

mis ilmus kevadel.

Suurt koormust vaadates tekib küsimus, et kas magamiseks ka aega jääb?

Magan täitsa hästi. Kuus unetundi tuleb ikka ära.

Milline näeb Rae vald välja kümne aasta pärast?

Selle aja peale võiks trammitee Jürini küll valmis olla. See võiks kulgeda läbi Peetri ja Järveküla, et

elanikel oleks võimalikult mugav ühistransporti kasutada. Kindlasti on hoogustunud elamute ehitustegevus Lagedil ja Vaidas. Selleks ajaks on avardunud sportmisvõimalused ja tehtud juurde

terviseradasid. Ühesõnaga – et Rae valda oleks lihtne tulla, siit oleks mugav laia maailma minna ja

siin oleks mõnus elada.

Andres Kalvik

LAINE RANDJÄRV

Sündinud 30. juulil 1964 Moskvas

Haridus: 2005- Tartu Ülikool doktoriõpe; 1993-1996 Eesti Muusikaakadeemia muusikamagister;

1989-1993 Tallinna Konservatoorium koorijuht ja muusikaõpetaja (cum laude); 1979-1983 H.

Elleri nim Tartu Muusikakool, koorijuht ja muusikaõpetaja (cum laude)

Karjäär: 2015- Riigikogu kultuurikomisjoni liige; 2011-2015 Riigikogu I aseesimees; 2007-2011

kultuuriminister; 2004-2007 Tartu linnapea; 2002-2004 Tartu abilinnapea; 1998-2002 Vanemuise

Kontserdimaja direktor; 1997-1998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja; 1994-1997

Tartu Õpetajate Seminari kooriliteratuuri ja koorijuhtumise õppejõud; 1992-1998 Tartu

linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist; 1985-1998 H. Elleri nim Muusikakooli õpetaja

Perekond: lahutatud; kaks täiskasvanud tütart, kaks lapselast

Hobid: käsitöö, loodusfotograaf