Liiklusohutus Rae vallas valmistab muret, kiiruskaamerat soovib Vaida

Riigikogu võttis vastu seaduse, mille järgi saavad kohalikud omavalitsused koostöös riigiga paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse. Trahvitulust eraldatud rahaga saab kohalik omavalitsus katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud, soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks.

Rae Sõnumid võttis ühendust aleviku- ja külavanematega ning uuris, et kas sarnaselt Tallinna linnale tuleks ka Rae valla teedele ja ristmikele liikluskaamerad paigaldada. On ju kiiresti kasvava elanikkonnaga omavalitsuses liikluskoormus märkimisväärselt kasvanud.

Kiiruseületajad tekitavad probleeme

Patika külavanem Eva Jaanson nendib, et liikluskultuuri annaks kindlasti parandada – sageli ei panda tema sõnul kiiruspiirangumärke tähele või ignoreeritakse neid, pahatihti ka just kohalike elanike poolt.

„Praegu oleme hädas ka noorte driftijate ringsõitudega. Oleme teinud ettepanekuid nn lamavate politseinike paigaldamiseks ja elamurajoonides oleks loodetavasti abi ka teele värvitavatest meeldetuletustest. Samas kiiruskaamerate paigaldamise vajadust meie piirkonnas külavaheteedele ei näe,“ lisab Jaanson.

Uuesalu, mille külaselts pälvis Harjumaa Omavalitsuste Liidult siseturvalisusesse panustava organisatsiooni tiitli, külavanem Palmi Lindjärv märgib, et kiiruseületamisega seonduv on kogu vallas väga oluline teema, kuid alustama peaks ehk teiste vahenditega.

„Kiiruskaamerad valla väiksematel teedel on segaseid tundeid tekitav idee,“ arutleb Lindjärv. „Liikluskäitumist korrigeeriva vahendi idee peaks olema eelkõige juhatada juht paremale liikluskäitumisele ning kiiruskaamerate eesmärk ei tohiks olla täiendava raha kogumine valla eelarvesse, sest eelarverea täitmiseks oleks sel juhul eesmärk vastupidine – mida rohkem kiiruseületajaid, seda rohkem raha.“

Samas möönab Lindjärv, et kui asula territooriumile paigaldatud kiiruskaamera trahviraha laekuks konkreetsele alevikule või külale sihtotstarbega piirkond turvalisemaks muuta, siis oleks sellel ehk parem maik juures. „Kuid siiski oleks mõistlik eelnevalt katsetada teisi lahendusi liikluskultuuri parendamiseks ja liikluse rahustamiseks. Kiiruskaamerad on kindlasti õigustatud suurematel teedel ja asukohtades, kus kiiruse ületamine on regulaarne probleem ja see seab otseselt ohtu samas kandis liikuvate inimeste elu ja tervise,“ täiendab ta.

Ennetavate meetmetena soovitab Lindjärv paigaldada elektroonilisi kiirustabloosid, mis kiidavad õigesti valitud sõidukiiruse eest, ning infotahvleid teel valitsevate ohtude kohta (nt lapsed ja loomad teel, võta hoog maha vms).

„Uuesalu läbivast teest on kujunenud läbi aastate mitteametlik Tallinna väike ringtee ning siinne liikluskoormus on üsna tihe ja mitmed juhid kipuvad valima ebasobiliku sõidukiiruse, mistõttu kurve sirgeks sõites kiputakse elektriposte maha niitma,“ toob Lindjärv näite. Ta lisab, et politsei poolt läbi viidud kiiruse mõõtmised on andnud lühiajalist tulemust. „Oleme oma küla läbivale teele paigaldanud teekünnised. Nüüd plaanime leida võimalusi, kuidas küla läbivale teele saaks ka paigaldada elektroonilise kiirustabloo, mis juhte õigesti käitumise eest kiitusega premeerib.“

Mida suurem auto, seda suuremad õigused

Aivar Aasamäe ütleb muheledes, et tema juhitav Kurna on ainus küla Rae vallas, mille südamest saab 110 km/h läbi kihutada. „IKEA kaubanduskeskuse valmides kasvab liikluskoormus Kurnas meeletult. Vald on lubanud Kangrumäe teele liikluse rahustamiseks kaks tõkkepuud paigaldada. Kuid see, kas kiirteele on vaja kiiruskaameraid paigaldada, jäägu politsei otsustada,“ lausub Aasamäe.

Politsei rolli antud küsimuses rõhutab ka Peetri alevikuvanem Margus Laula. „Iga organisatsioon jäägu oma liistude juurde. Vallaametnikel puudub pädevus otsustada kiiruskaamerate paigaldamise üle, see on politsei ülesanne,“ toonitab Laula, täheldades, et liikluskultuur jätab Peetri piirkonnas soovida. „Mulle on jäänud mulje, et mida suurem auto, seda suuremad õigused. Üksteisega arvestamist on vähevõitu.“

Järveküla külavanem Kaarel Kais näeb liiklusega seonduvat aga helgemates toonides. „Minu hinnangul on liikluskultuur Rae vallas, vähemalt Järveküla ja Peetri piirkonnas, kus ma ise põhiliselt liiklen, pigem hea. Võrreldes Tallinna linnaga, kus ma vast rohkemgi liiklen, kindlasti oluliselt parem,“ võrdleb Kais. „Kuna väga suur osa Järveküla ja Peetri elanikest on lasteaia- või kooliealiste laste vanemad, siis osatakse olla ja ollaksegi liikluses ettevaatlikud.“

Kaisi sõnul leidub alati erandeid, aga neid on pigem vähe. „Mitteelanikest vallast läbisõitjad kasutavad valdavalt riigiteid, seega neid puudutaksid kaamerad kohalikel teedel vähe. Loomulikult ma ei saa välistada, et valla teedel leidub kohti, kus liiklusohu ennetamiseks parim vahend on kaamera paigaldamine, aga isiklikult pooldan liikluskäitumise reguleerimist normide järgimise olulisuse teadvustamise, mitte rikkumiste sanktsioneerimise kaudu,“ märgib Kais, kes nõustub eelpool kõnelejatega, et kiiruskaamera paigaldamise eesmärk peab olema liiklusohu ennetamine, mitte trahvitulu saamine.

Vaida elanikud ootavad kiiruskaamerat

Rae küla külavanem Merko Kimsto ütleb, et külaelanike seas leidub neid, kes toetavad kiiruskaamerate paigaldamist. „Mina isiklikult hindan kohalike elanike liikluskultuuri heaks. Muret valmistavad autojuhid, kes üritavad külateid kasutades „lõigata“ ja seetõttu piirkiirust ületavad. Vahel korraldatakse isegi kiirendusvõistlusi meie Raeküla tee pikal sirgel. Sellegipoolest ma kaamerat Rae küla territooriumil otstarbekaks ei pea, pigem võiks raha suunata teeremondiks, teekünniste paigaldamiseks ja kergliiklusteede ehitamiseks,“ soovitab Kimsto.

Kõige konkreetsemalt väljendas kiiruskaamerate paigaldamise soovi Vaida alevikuvanem Raili Salvet, kelle sõnul on kohalike elanike jaoks suurimaks murekohaks Hoidla tee, kus 40 km/h alas sõidetakse tihti 70–80 km/h.

„Olime isekeskis kiiruskaameratest juba varem rääkinud ning lisaks Hoidla teele leidub kihutajaid ka Vana-Vaida teel. Sellel on küll kitsendus ja lasteaia juures ülekäiguna kõrgendus, aga vahepealsetel lõikudel on auto- ja bussijuhtidel jalg gaasipedaalil paraku raskem ja kiirus lubatust kõrgem. Seega arvan, et kiiruskaamerad kuluksid meie kanti ära,“ räägib Salvet.

Kiiruskaamerate paigaldamine toimub omavalitsuse, Transpordiameti ja politsei koostöös

Kohalike omavalitsuste teedele automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamine ja kasutamine toimub edaspidi kolmepoolses koostöös. Kohalike omavalitsuste ülesanne on seadmed soetada ja neid hallata, Transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politsei infosüsteemi ning Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne on ellu viia kirjalik hoiatamismenetlus.

Seadusega kehtestatakse nõuded ka automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigalduskoha osas. Automaatsele kiiruskaamerale sobiva koha leidmiseks peab kohalik omavalitsus pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti poole. Seaduses sätestatakse, et valitud koht peab olema liiklusohtlik ja seda pole võimalik teiste meetmetega ohutumaks muuta. Koha sobivuse otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

Foto: Transpodiamet.