Malevanoored aitasid sisuga täita kaht elanikele ja vallale olulist infosüsteemi

Augustis kaardistasid Rae õpilasmaleva Peetri ja Jüri rühmad paari päevaga ära valla 1253 liiklusmärki ja 155 ligipääsetavuse objekti. Nende töö tulemused jõudsid korraga kahte infosüsteemi: Eesti Ligipääsetavuse Portaali LIPS ja valla enda GIS-kaardirakendusse.

Infosüsteemide täitmine andmetega on mahukas töö

Rae vald liitus mõni aeg tagasi üleriigilise LIPS-portaaliga lipseesti.ee, kust igaüks saab enne kodust lahkumist vaadata, kas ühte või teise hoonesse pääseb kaldteed pidi, kas seal on lift, millised on sissepääsud ja kus asub invaparkimiskoht. Liitumine süsteemiga üksi aga ei anna midagi: portaal on täpselt nii kasulik, kui täpsed on sinna sisestatud andmed.

Sama lugu oli valla enda GIS-kaardirakenduse ja liiklusmärkidega: paraku olid andmed nende kohta seal osaliselt aegunud ja puudulikud.

Selliste infosüsteemide ülesehitamine on tehniline töö, kuid nende täitmine sisuga – mahukas praktiline ettevõtmine, mille käigus tuleb sadade objektide kaardistamiseks füüsiliselt kohapeal käia ja vajalik info kokku koguda.

Mõlema süsteemi täitmine andmetega oleks vallale tähendanud kas mitme inimese ajutist tööle võtmist või teenuse sisseostmist. Need lahendused oleksid olnud kallid ja aeganõudvad.

Lahendus tuli õpilasmaleva abil

Ettepaneku kasutada õpilasmaleva abi tegi abivallavanem Raul Siem: noored vajasid suvel tööd ja samas oli vallal vaja ära teha välitöö: käia füüsiliselt läbi objektid ja teha vajalikud kaardistused kahe süsteemi tarvis.

Nii ka läks. Peetri ja Jüri rühmad käisid augustis oma piirkonna läbi ja paari päevaga sai kaardistatud sadu ligipääsetavuse objekte ning kaugelt üle tuhande liiklusmärgi.

Ligipääsetavuse süsteemi tarvis pandi iga objekti juures kirja hulk konkreetseid asju ja tehti ka vajalikke mõõdistusi. Kirja sai hoone sissepääsude arv ja laius, trepiastmed ja käsipuud, kaldtee kalle, ukse avamise viis, lifti olemasolu, invaparkimiskohtade arv ja kaugus uksest, ligipääsetava WC olemasolu. Iga objekt sai ka üles pildistatud.

Liiklusmärkide poolel inventeeriti märkide asukoht, tüüp ja seisukord ning kanti need valla infosüsteemi. Vallal on nüüd ülevaade kõigist 1253 märgist – kus milline seisab ja millises seisus see on. See tähendab kiiremat reageerimist, kui märk on maha sõidetud või loetamatuks kulunud, ja selgemat alust liikluskorralduse muudatuste planeerimisel.

Enne välitööle saatmist juhendati noori, et andmed oleksid ühtmoodi kogutud ja tegelikkusega kooskõlas. Töö oli tehniline, täpsust nõudev ja tehtud jalgsi augustikuumuses – 1253 kaardistatud liiklusmärki tähendab, et keegi seisis 1253 korda posti ees, pildistas ja pani kirja, mis seal on. Malevlased said kõigega väga tublisti hakkama.

Miks see oluline on

Ligipääsetavus ei ole väikese sihtrühma teema. Rae vald on kõige noorema elanikkonnaga ja üks kiiremini kasvavaid omavalitsusi Eestis – see tähendab muu hulgas ka palju lapsevankritega liikujaid. Samal ajal kasvab eakate arv. Paljud meist satuvad elu jooksul olukorda, kus trepp on takistus, olgu põhjuseks murtud jalg või operatsioonijärgne kuu karkudel.

Info olemasolu ei tee ühtki treppi madalamaks, kuid annab inimesele valiku. Praegu tähendab tundmatusse hoonesse minek paljudele riski, et koht osutub kohapeal ligipääsmatuks ja käik on asjatu. Seda saab ennetada kaardistatud infoga eelnevalt portaalis tutvudes.

Vallale on see sisend planeerimiseks. Ühtemoodi kogutud andmetest on näha, millised hooned vajavad tähelepanu ja kuhu tasub raha suunata.

Rae vallavalitsus tänab kõiki Peetri ja Jüri rühma malevlasi ning nende juhendajaid. Noored said reaalse töökogemuse, vald sai andmed, mida varem ei olnud, ja vallaelanik saab info, mis tema igapäevast liikumist lihtsamaks teeb.

Plaanime kaardistamist jätkata.

Rae vallamaja sissepääs. Foto: Ruth Roht