Meie mees Eduard Wiiralt

Ajal, mil sa seda artiklit loed, ripub Jüri raamatukogus Eduard Wiiralti gravüüride rändnäitus „Enne põrgut“. Kuid need gravüürid pole seal juhuslikult ilu pärast, vaid nad on osa meie valla loost.

See on suhteliselt vähe tuntud tõik, kuid enne „Põrgut“ jõudis kunstnik Eduard Wiiralt panna piltidesse Piibli. Pärast naasmist õppereisilt Dresdenist võttis ta ette Eesti usuteaduse rajaja, tollase Jüri pastori Eduard Tennmanni „Usuteaduse lugemiku“ illustreerimise. Teadaolevalt viibis Wiiralt tööde tegemise ajal ka Jüri pastoraadis. Veelgi vähem tuntud on teine tõik, et Wiiralti ema oli pärit Aruvalla külast, mistõttu võib gravüür Vaida kaskedest kujutada hoopis Aruvalla kaski.

„Minu jaoks oli see väga meeldiv üllatus, et Eesti usuteaduse rajaja on olnud Jüri kirikus õpetaja ning Wiiralt on illustreerinud tema raamatu,“ lausub näituse idee autor, Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru. Kunstiteadlane Mai Levin lisab, et Eestis ei leidu õieti teist kunstnikku, kes oleks tegelenud piibliteemadega nii palju.

Levin lausub teoste taustaks: „Wiiralt tegeles nendega pärast Dresdenit, aastatel 1923–25. Sel ajal illustreeris ta üldse väga palju, kujundas luulekogusid ning raamatuid. Tennmanni raamatuga tegeles ta eriti palju ja mitte ainult Piibli ainetel, vaid tegi ka tema moraliseerivatele juttudele olustikupilte.“ 

„Ma tooksin välja, et Wiiralt kujutas sel loomeperioodil teemasid, mis on rahvusvahelised ja üle kogu maailma mõistetavad. Ka sõnadeta, sest neid on tuhandeid kordi illustreeritud sajandite jooksul ja ka Wiiralti töödes on see mõistetavus olemas,“ ütleb Jüri pastor Tanel Ots. Kirikuõpetaja toob välja ka huvitava kokkusattumuse: „Kui Jüris tõlgiti eesti keelde esimene Piibel, hakkasid ka eestlasi mõjutama samad lood mis lääneeurooplasi ja Wiiraltigi piibligravüürid on Jüriga seotud.“ Ta lisab, et eri ajastutel on samu stseene kujutatud väga erinevalt, mõjutatuna kunstnike kaasajast ning fantaasiast, mitte ajalooteadusest, täpsemalt arheoloogiast.

Praegu panevad kultuurikeskus ja valla koolid ning raamatukogud paika, mis järjekorras kuhu näitus jõuab. Kuid sellega lugu ei lõppe. Tänavu on Wiiralti 119. sünniaastapäev. Järgmisel aastal langevad kokku Eesti Vabariik 100 ning Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäev. „Mul on juba riigikirjanik Jan Kausi, lavastaja Hendrik Toompere juuniori ning kunstnik Ervin Õunapuuga räägitud, et teeme sel teemal järgmiseks aastaks ka näidendi valmis,“ kergitab Toomas Aru saladusekatet suurtelt plaanidelt, mis hakkavad peagi juhtuma. Ta lisab, et teatrietenduse tekst ilmub Wiiralti 120. sünniaastapäevaks eraldi raamatuna ning Rae valla kõige esimesest oma suvelavastusest tuleb täisprofessionaalne teatrietendus vabas õhus. Ilmselt kusagil pastoraadi kandis.

Mart Niineste

Rae kultuurikeskuse kogukonnatöötaja

Foto Rae Sõnumid

Eduard Wiiralti illustratsioonide näituse avamine 20. märtsil Jüri raamatukogus. Fotol Kopli külavanem uudistamas Eduard Wiiralti illustratsioone.