Minu ühikondlik nägu

Noortel on tihti uljad ja ambitsioonikad mõtted tulevikuks. Sageli tahetakse maailma parandada. Mina hetkel ei tunne, et peaks midagi parandama, aga see on enamasti sellepärast, et ma pole selle peale lihtsalt mõelnud. Me peame hoidma seda, mis on meie ümber - loodust. Olen ka aru saanud, et haridus on oluline - nii minule kui ka väga paljudele teistele. Hea haridus annab võimaluse tulevikus midagi ühiskonna heaks teha. Televiisorist saateid vaadates näen, et on ka selliseid noori, kes peavad vaeva nägema lihtsalt selleks, et kõht oleks täis ja riided seljas.

Minu ühiskondlik nägu on eriilmeline. Kord on see rõõmus, kord on see kurb.  Kurb on see sellepärast, kuna koolipäevad on pikad ja mõnikord on liiga palju õppimist korraga. Tahaks hästi õppida ja hästi trenni teha, sest mõlemad on mu tulevikuks olulised, aga tihti on raske mõlema jaoks piisavalt aega leida. Rõõmus on see sellepärast, et mul on tore perekond, head sõbrad ja vahepeal saab ka reisimas käidud.

Paljud noored üritavad õppima minna välismaale, nad näevad oma tulevikku mõnes teises riigis õppides või tööd tehes. Võtame näiteks minu. Ka mina tahan tulevikus jalgpalli muuta oma tööks ja mu unistus oleks, kui ma saaksin välismaa klubisse. Selle jaoks pean kõvasti veel tööd tegema. Kui see õnnestuks, saaksin ma olla järgmistele noortele heaks eeskujuks.

Selleks, et Eesti ühiskonda paremaks muuta, peab ka ise olema parem inimene. Kõik saab alguse iseendast ja siis meist kõigist. Peab olema töökas ja vajadusel aitama abivajajaid. Abi ei ole alati raha, saab aidata ka lihtsalt sõbraks olles. Ei tohi kedagi kiusata, sest kiusamine tekitab uusi kiusajaid ja pahandusi meie ümber. Tuleb hoida loodust - meie saame seda praegu teha nii, et ei jäta endast prügi maha.

Kokkuvõtteks võin öelda, et meist kõigist oleneb millises ühiskonnas me elame. Ka noored saavad omalt poolt abiks olla. Iga inimene võiks anda oma panuse vastavalt oma võimetele, et elu meie ümber parem oleks.

Rando Kolatsk

Lagedi Kool, 8. Klass