Mõttetalgud Lagedi koolimajas

Möödunud sügisel arutasime Lagedi aleviku eestseisuse laiendatud koosolekul planeeringute valdkonna abivallavanema ettepanekut sõnastada Lagedi kandi elanike sisend tulevasse Lagedi kandi üldplaneeringu koostamisse. Pakkumine võeti üksmeelselt vastu, otsustati kandi elanike mõtete sõnastamiseks teha kõigepealt ideekorje ja seejärel mõttetalgud. Samuti otsustati sellesse protsessi kaasata külavanemad ja nende kaudu kandi külade elanikud. 

Hea meel on tõdeda, et kogukond haaras koheselt võimalusest kinni oma piirkonna arengut silmas pidades. Esmane ideekorje tehti ära interneti vahendusel, seejärel juba avalikul arutelul. Just viimane andis võimaluse elanikel kokku tulla, rääkida oma muredest ning otsida lahendusi. Tõdeti, et täna tehtav töö on meie laste ja lastelaste jaoks. Kõik ei juhtu üle öö, kuid kõik saab juhtuma arvestades elanike vajadusi ja ettepanekuid.

Jaanuari teises pooles toimusid mõttetalgud „Mida võtta, mida jätta“. Selleks, et mõttetalgud „lappama“ ei läheks, valis korraldustoimkond eelnevalt igale töörühmale kogukonna liikmetest välja kolmeliikmelise juhtgrupi, kellel on kohaliku omavalitsuse temaatikas eelnev kogemus. Neid inimesi meie kogukonnas on: näiteks on meil kaks tegevarhitekti, on nii volikogu kui ka vallavalitsuse juhtimise kogemusega inimesi, volikogu liikmeid, on kaks alevikuvanema kogemusega inimest. Heameel on tõdeda, et kogukonna liikmed tulid korraldustoimkonna talgutel osalemise kutsele kaasa ning aitasid läbi töötada ideekorje käigus saadud ettepanekuid. Nii saime kolm töörühma mehitada optimaalses suuruses. Suur abi töörühmadele oli ka see, et igas töörühmas lõi kaasa professionaal ehk valla arhitekt.

Mõttetalgute sissejuhatavas osas selgitas valla planeeringute arhitekt Stina Metsis, et kandi üldplaneering täpsustab valla kehtivat üldplaneeringut ja sellega saab mittevajaliku sealt välja jätta ja uued probleemid ning võimalikud lahendused sisse kirjutada. Rein Karm korraldustoimkonnast selgitas, millised on üldplaneeringu elluviimise rahastamise võimalused, tutvustas millised objektid on lülitatud valla eelarve strateegiasse (investeeringute kava eelolevaks neljaks aastaks) ning pakkus välja mõned teemad, mida töörühmad võiksid arutada. Lõpuks tsiteeris ta visionäär Peeter Böckleri mõtteid tuleviku Lagedi kohta. On heameel tõdeda, et tema visioon leidis töörühmades toetust (vt Peeter Böckler, „Ajamasinaga Rae vallas“, Mixi kirjastus 2016).

Töörühmade töös kaasa löönud valla arhitektid sõnastasid väga lühidalt kõige olulisema alljärgnevalt:         

·       Stina Metsis, planeeringu lahenduse ehk maakorralduse töörühm: pakuti välja, et kahel pool raudteed oleva aleviku osa kiire ja mugava ühenduse võiks luua kas Tehase tänava pikendusena Kooli tänavale või Kooli tänav ühendada Varivere teega. Samuti peaks juurde ehitama uusi kergliiklusteid või nende lõike, kujundamaks mugava kergliiklusteede võrgustiku ning ehitama välja kallasraja Muuseumi teest kuni Lagedi mõisani. Leiti, et uus kogukonna keskuseala võiks paikneda Jaama tänava ja raudtee nurgal, kust tuleks tagada hea kergliiklusühendus ja uus sild otse kooli juurde. Endise Lagedi jaama taguse pargi, mis täna on võsastunud ja soine ala, peaks kujundama rohealaks ning endise Lagedi prügimäe ala peaks kujundama rohe- ja spordialaks, mis ühendada matkarajaga Lagediga.

·       Siim Orav,  mõistliku haldusjaotuse töörühm: ettepanek Kopli ja Ülejõe külade tiheasustusalad liita Lagedi alevikuga ning Leivajõe AÜ ala ja Karla küla peakraavist põhja poole jääv ala kuni ringteeni liita ka Lagedi alevikuga. Samuti peaks kaaluma Kostivere tee äärse ala ning endise Lagedi mõisa ja Ilumäe tee äärsete alade liitmist Lagedi alevikuga (nagu see on ajalooliselt olnud – R.K.). Peeti vajalikuks teha uus sissesõit Lagedile Tehase tänava pikendusena kas raudtee pealt või alt. Lagedi kahe poole mugavamaks ja kiiremaks ühendamiseks tuleks raudteest ülesõit kavandada kas Tehase, Jaama või Kuuse tänava piirkonnast. Samuti tehti ettepanekud mõnede uute kergliiklusteede ehitamiseks.   

·       Kadri Randoja, hariduse ja kultuuri ning külaplatside töörühm: jõuti järeldusele, et uus keskuseala võiks paikneda Kooli ja Jaama tänavate piirkonnas, kus võiksid asuda perearst, raamatukogu, noortekeskus, spordihoone, uus lasteaed. Praeguse koolimaja juures võiks olla uus spordihoone, ujula. Algklassidemaja tuleks praeguse keskusehoone asemele ja staadion peaks olema täisringiga. Tehti ettepanek rajada Kingu tänava äärde külaplats ja mänguväljakuala ning Lagedi kooli tagahoovi, Põllu tänava äärde ja Ülejõe külla jõe äärde mänguväljakud ja puhkealad. Tehase tänava ja raudtee vahelisele alale tuleks rajada koerte jalutusplats. Lagedi endise prügila piirkonnas võiks olla mitmeotstarbeline spordi- ja vabaaja veetmise ala ning Pirita jõe kallastel virgestusatraktsioonidega liikumisrada.

Lagedi kandi esindajad koostöös valla spetsialistidega on oma mõtted kandi arenguks sõnastanud ja loodame, et valla arhitektidel on sellest kasu Lagedi kandi üldplaneeringu algatamise lähteülesande koostamisel.

Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et Lagedi kandi elanikel on veel võimalus teha häid ettepanekuid kuni 1. maini 2019. Nimelt on valla planeerimise amet valla kodulehele üles pannud kaardirakenduse aadressil https://www.rae.ee/en/lagedi, kuhu saab oma ettepanekuid teha ja jälgida, milliseid ettepanekuid on sinna lisatud. Lagedi kandi üldplaneeringu koostamisega alustatakse kas selle aasta lõpupoole või järgmise aasta alguses. Üldplaneeringu kehtestamiseni jõudmiseks tuleb tööd teha hea mitu aastat. Algab see lähteülesande sõnastamisest, siis mõtete-ettepanekute analüüsimine, süstematiseerimine, vajalike uuringute tegemine, kõikvõimalikud kooskõlastused, protestide lahendamine – ehk see on pikk ja töömahukas protsess, aga kandi elanikega koostöös on algus tehtud.

Töisest õhtupoolikust kokkuvõtet tehes tänas planeeringute valdkonna abivallavanem Priit Põldmäe kõiki mõttetalgutel osalenuid ja tunnustas töörühmade head tööd. Korraldustoimkond tänab omalt poolt külavanemaid, kes osalesid ise või saatsid oma esindajad mõttetalgutele, aga ka Lagedi kooliperet, kelle hubane saal soosis mõttetalguid. Aitäh ka talgutel osalenud valla arhitektidele!