Et vabadus valida erinevate erakondade inimeste vahel ei oleks liiga raske, siis annan ühe soovituse. Soovitus tuleb isiklikust ostukogemusest Lafayette galeriis (kaubamajas) Pariisis. Tegemist on luksusostukeskusega, mis meenutab ooperimaja, vaat et Maria teatrit Peterburis. Lafayette kaubamaja on minu meelest Euroopa uhkeim. Bütsants ikka meeldib.
Tahtsin sealt midagi osta, et oleks midagi käegakatsutavat meenutada. Valingi välja sviitri ning pöördun müüja poole, et millist värvi ta soovitab mulle. Kodus ma ei pöördu müüja poole, et saada soovitusi. Ise tean, ise pean hakkama saama. Uus keskkond paneb teisiti käituma.
Ma olin eelnevalt välja valinud sinise ja musta sviitri, et mitte alustada nullist. Ja nüüd esitab kena noormees küsimuse, mille pärast ma üldse kirjeldan seda juhtumit, mis leidis aset Lafayette kaubamajas. Ta küsib: „Mis värvi riideid te ise kannate rohkem, kas sinist või musta?“ Ma vastan, et rohkem sinist. Ja nüüd tuleb targa prantslase soovitus – ostke must sviiter.
Kuidas mõista sellist soovitust? Sinise sviitri soovitamine tundub loomulikuna, kuna lähtutakse kliendi eelistutest. Klienditeenindaja oleks kliendiga nagu ühes paadis, ühes siniste erakonnas. Muide, ma ise olen olnud sinise erakonna asutajaliige! Mulle aga soovitati mitmekesistada oma garderoobi, olla variatiivsem oma riietuses.
Inimene seisabki valiku ees, kas jäkata vanamoodi või teha midagi uut, kalduda kõrvale vanast rajast. Valida võib kas sarnasuse või erisuse, ühetaolisuse või mitmekesisuse, enamuse või vähemuse mineviku või tuleviku, stabiilsuse või revolutsiooni, muutlikkuse vahel. Kui tulla sviitri juurde tagasi, siis mustas võib näha erilist, mis mitmekesistab garderoobi. See on tulevikku vaatav, isegi revolutsiooniline. Nii ma tegingi.
Lafayette sviitri seos kohalike valimistega
Valijal on samuti võimalik, tinglikult öeldes, minna kas sinise või musta sviitri ostmise teed. Rõhutan seejuures, et mõlemad valikud – sinine või must sviiter - on head, üks pole parem kui teine, aga näitavad valija psühholoogiat ja arusaamu maailmast.
Kõige loomulik tundub (paljudele) astuda mööda vana teed. Vali ikka oma vana erakond, kuna tead kellega on tegemist. Mina oleks pidanud valima sinise sviitri, nagu inimesed käivad ühes kohas puhkamas ja jooksmas, teevad terve elu ühte tööd, söövad kindlaid toite, jne. Stabiilsus, korduvus, tuntus loovad kindlustunde muutuvas ja ebastabiilses maailmas. Molluskite söömine tundub musta leiva ja karbonaadi reetmisena.
Miks siis Lafayette klienditeenindaja tõmbas mind sinise reetmise teele? Asi on selles, et muutused ei tundu prantslasele reetmisena. Prantslastel on revolutsioon positiivse tähendusega. Revolutsioon tähendab kardinaalseid muutusi ühiskonnas. Nii näeme revolutsiooni mõistega reklaame välismaal, meil haruharva. Uus pulvaritega revolutsiooniline Pariis on parem keskaegsest Pariisist.
Eestlase teadvuses on revolutsioon pigem negatiivse kui positiivse tähendusega. Ja siit tulenevalt arusaam, et muutused ei tõota head. Lennart Meri küll püüdis tõsta revolutsiooni au sisse. Mida muud oli Eesti Nokia revolutsioonihõnguine otsing? Paraku idee lörtsiti, kui Eesti Nokiaks sai Eesti naine või kama. Ei oldud valmis suurteks muutusteks, rääkimata revolutsioonist. Olla vanas kinni on parem kui käia tundmatut teed.
Transformatiivne liider
Meil on visionääre, aga ei ole neid, kes viiksid ideed ellu. Jutustajaid on, aga tegijaid kipub puudu olema. Transformatiivsel liidril on oma visioon, tulevikupilt, aga ka peamine – inspireerida järgijaid muutma enda ootusi, tajusid ja motivatsiooni vastavalt ühisele eesmärgile. Muutusi kaaslastes ei tekitata „anna ja võta“ printsiibi läbi, vaid kõlbelise eeskuju, usalduse, austuse ja vaimustuse. Transformatiivne liider on karismaatiline.
Transformtiivsetest liidritest pole maailmas puudust olnud. Näiteks, Mandela, kel oma visioon ja praktilised oskused muuta ühiskonda, Aleksander Suur, Napoleon. Aga ka Ford, Steven Jobs, Elon Musk jt. on muutnudd ärimaalima. Tranformatiivne liider on muutnud maailma läbi teiste inspireerimise.
Meie seas ei ole nii suuri tegijaid, aga valima minnes tuleb mõelda, kas tegemist on suure üksiktegija või persooniga, kes motiveerib oma kaaslasi püüdlema suurte eesmärkide poole, et muuta ühiskonda paremaks kohaks. Transformatiivne liider seab oma tegevuses esikohale moraali, mitte aga saavutused või raha.
Voldemar Kolga
Tallinna ülikooli emeriitprofessor