Noor peab tundma end tunnustatu ja kaasatuna

Laste ja noorte riskikäitumine ning vaimne tervis on teemad, mis on alati pannud muretsema vanemaid, õpetajaid ja laiemalt kogukonnaliikmeid. Selle mure taganttõukavaks jõuks on soov noori mõista. 2022. aasta „Hooliva kogukonna noorteuuringu“ tulemused annavad väärtusliku ülevaate, millised tegurid võivad mõjutada noorte käitumist ja vaimset tervist. Uuringu põhjal saame eristada riski- ja kaitsetegureid ning mõista, kuidas need mõjutavad noorte elu ja heaolu. See on väärt sisend poliitika kujundajatele, kes saavad tulemustest kinnitust, et Eestis tuleb rohkem tähelepanu pöörata perede heaolule ja teenustele, mis toetavad vanemaharidust, paari- ja peresuhteid.

Möödunud aastal läbi viidud „Hooliva kogukonna noorteuuringu“ tulemused on olulised juhised noorte riskikäitumise ennetamiseks ja nende vaimse tervise toetamiseks. Need kinnitavad, et noorte jaoks on esmatähtsad terved peresuhted, kuulumine kogukonda ja õigeaegne tugi.

Tunnustamine perekonnas ja osalemise võimalused koolis

Üks oluline kaitsetegur noorte riskikäitumise vastu on tunnustamine. Kui noor tunneb end perekonnas ja koolis tunnustatuna ning toetatuna, on tal suurem tõenäosus arendada tervislikke suhteid ja elustiili. Tervislikud suhted aitavad noortel lahendada konflikte ning ennetada riskikäitumist. See olgu teekaardiks vanematele, õpetajatele ja laiemalt kogu kogukonnale: just nende ülesanne on luua keskkond, kus noored tunnevad end väärtustatuna ja kuulduna, hinnatuna.

Oluline osa sellest keskkonnast pole mitte ainult tunnustamine, vaid ka kaasamine. Noored, kes tunnevad, et neil on võimalus osaleda pere- ja koolielus, arendavad paremaid sotsiaalseid oskusi ning see tõstab nende seotustunnet keskkonnaga. Kui noor tajub, et teda kuulatakse ja tema arvamust austatakse, on tal suurem motivatsioon teha tervislikke valikuid.

Tunnustamine kogukonnas

Vastutus noorte panuse märkamise eest lasub ka väljaspool kõige kitsamat pereringi või koolikeskkonda. Nende heaolu ja positiivse enesehinnangu kujunemisel mängib olulist rolli ka tunnustamine kogukonnas. Väärtustamine ja tema panuse hindamine on võtmeks teel suurema enesekindluseni ning seeläbi suurema motivatsioonini olla osa positiivsest sotsiaalsest võrgustikust.

Riskikäitumist aitab vähendada toe pakkumine

Uimastite proovimine

Üks juhtivaid riskikäitumise näitajaid noorte seas on suhtumine uimastitesse. Kui noored puutuvad kokku uimastite kättesaadavuse, sõprade tarvitamise või vanemate poolt uimasteid soosivate hoiakutega, suureneb ka nende isiklik risk uimastite proovimisel. Ümbritseva keskkonna mõju uimastitarvitamisele on võimatu ülehinnata, mistõttu on erakordselt tähtis pöörata riskiteguritele tähelepanu ning pakkuda noortele teavet ja tuge, et nad suudaksid vastu seista uimastite kiusatusele.

Sotsiaalsed oskused ja suhted koolis

Eraldi väärib väljatoomist lähedaste vajadus märgata noorte oskust teistega lävida. Puudulikud sotsiaalsed oskused ja raskused suhetes koolikaaslaste ja õpetajatega võivad suurendada  riskikäitumise ohtu. Kui noor ei tunne end koolis kuuluvana või tal on probleeme suhtlemisel, on tal märgatavalt suurenenud oht otsida kohanemiseks ebatervislikke võimalusi.

Kuidas noort aidata ja toetada?

„Hooliva kogukonna noorteuuringu“ tulemustest ilmneb selgelt, et noorte heaolu ja tervis sõltuvad suurel määral nende ümbritsevast keskkonnast ja suhetest. Seetõttu on oluline, et kohalikul tasandil väärtustataks laste ja perede suunal tehtavat ennetust ning lisaks sõnalisele panusele leitaks ka vahendeid antud valdkonna jõustamiseks. Süsteemne ennetustegevus on üks paremaid viise ennetada hilisemaid tervishoiu-, lastekaitse-, hoolekande- ja kriminaalsüsteemi ning tööhõive- ja majandussektori probleeme.

Uuring on leitav: https://tai.ee/et/valjaanded/laste-ja-noorte-riskikaitumise-ning-vaimse-tervisega-seotud-riski-ja-kaitsetegurid-2022