Noortekeskus – turvaline ja tänapäevane koht kodu ja kooli kõrval

Novembris tähistatakse Eestis noorsootöö nädalat. See on üle-eestiline sündmus, mille eesmärk on pöörata tähelepanu noortele, noortega töötavatele spetsialistidele ning noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalustele. 

Inimestele, kes noorsootööga kokku ei puutu, võib see olla tõeline imeloom, millest täpselt aru ei saa ehk mida ja miks seal tehakse. Selle artikli fookuses on noortekeskuses tehtav noorsootöö, mis võib eelkõige silma paista erinevate sündmuste ja töötubade korraldamisega, kuid mille taga ei pruugita näha nende tõelist eesmärki.

Inimene vajab ka „kolmandat kohta“, kus end hästi tunda

Igal tegevusel on eesmärk ja lähtekoht või teooria, millele tuginetakse. Sotsioloog Ray Oldenburg on loonud „kolmanda koha“ teooria, kus tuuakse välja, et inimesed vajavad lisaks privaatsele kodule (first place) ja töökohale (second place), „kolmandat kohta“ (third place), kus nad saavad vabalt suhelda ja tegutseda koos teiste inimestega. „Kolmas paik“ on koht, kuhu võib alati minna, kus on sündmused ja elu, tuttavad näod ja vestlused, neutraalne pind, hubane ja vähenõudlik keskkond. Koht, kus inimene tunneb ennast hästi, saab osaleda omal vabal tahtel ja olla tema ise. Kui üks kohtadest puudub, ei ole inimene tasakaalus.

Noore mõistes on lisaks kodule ja koolile, vanemate noortel puhul ka tööle, üks võimalikke „kolmandaid kohti“ noortekeskus. Noortekeskuses saab noor osaleda oma vabal tahtel ning veeta aega turvalises keskkonnas. Seda teooriat on kirjeldatud ka Tallinna noortekeskuste teenusmudelis ning nemad rakendavad seda oma töös. Sealses mudelis kirjeldatakse ka seda, et paljudele noortele võib olla „kolmandaks kohaks“ mõni virtuaalne keskkond, kuid Oldenburg toob välja, et kogukonnatunde loomisele aitavad kõige paremini kaasa füüsilised kohad, kus inimesed vahetult teistega suhtlevad ning sidemeid loovad.

Noortekeskus võimaldab noortele ka niisama olemist

Ka meie oma noortekeskuse töös tugineme põhiliselt eelpool tutvustatud teooriale. Rae vallas pakutakse noortele väga mitmekülgset huviharidust, mis tuli välja ka 2024. aastal valminud noortekeskuse arengukavas. See tähendab, et kuna tegevusi pakutakse vallas palju, siis peaks noortekeskuse peamine funktsioon olema võimaldada noortele niisama olemist, kui just noorel endal ei ole initsiatiivi mingit tegevust oma vabal tahtel ellu viia. Ehk siis noortekeskuses viiakse läbi erinevaid töötubasid, väljasõite vastavalt noorte endi huvidele ja soovidele.

Kui noor tuleb noortekeskusesse, siis noorsootöötajate roll on välja selgitada tema huvid, mille kaudu on võimalik temaga kontakti saada. Kui noorele meeldib väga mängida monopoli, siis noorsootöötajate võtabki tõesti selle lauamängu ja saab mängimise ajal küsida suunavaid küsimusi, mis aitavad mõista missugune noor ta on, mis on tema huvid ja soovid.

Kui lauamängude mängimine võib tunduda ajast ja arust, siis noorsootöös on see üks paljudest vahenditest, mille abil saada noortega kontakti. Vahendeid ja meetodeid on loomulikult palju erinevaid, kuid selle juures on kõige olulisem just leida üles noore huvid ja nende kaudu proovida teda suunata ja vajadusel ka toetada ning
abistada.

Seejuures tuleb noorsootöötajal ka ennast analüüsida ja reflekteerida: kas meetodid ja tegevused, mis hetkel kasutuses on, täidavad oma eesmärki jõudmaks noorteni. Kui toimub järjepidev eneseanalüüs, siis tulemuseks on noorsootöö, mille keskmes on tõesti noor, tema soovid ja vajadused.

Kui noortekeskustes korraldatakse töötubasid või väljasõite, siis ühel või teisel viisil arvestatakse noorte soovidega, neil on võimalus kaasa rääkida tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Tegelikult on noortekeskus vaid üks paljudest kohtadest, mis võib olla noorele kodu ja kooli kõrval selleks „kolmandaks kohaks“. Oluline on, et seal arvestatakse noorte huvidega, noored tunnevad ennast tõesti väärtustatuna ja on osa sellest keskkonnast. 

FOTO: Järveküla noored Karjäärikeskuse koolitusel. Foto: Kadi Nisu.