Õhk, kaabel või valguskaabel? Milline nendest on töökindlaim internetiühendus tulevikus

Olav Harjo, DigiMaa projektijuht: Õhu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui ka teised samaaegsed interneti kasutajad ning samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast antakse igale kasutajale piiratud ühendus – operaatorid kehtestavad kiiruse ja mahu piirangud. Õhu kaudu leviv internet ei ole stabiilne ehk ei ole pidevalt olemas ja ühtlase kiirusega. Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks kvaliteetselt televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada. Kuna tegemist on piiratud ja ebastabiilse ühendusega, jäävad kõik toimingud, mis nõuavad kiirust ja kvaliteeti, paraku õhuinternetiga tegemata.

Need, kellele tuleb koju või kontorisse Telia telefoniliin ehk vaskkaabel, kasutavad interneti jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna tegemist on kaabliga, siis ühenduse kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad ette, kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal asuvad majad aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat interneti kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase enam vaskkaabli kaudu suuremaid internetikiiruseid pakkuda, on juba alustatud nende välja vahetamist valguskaablite vastu ning tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.

Kaabeltelevisiooni võrgu ehk koaksiaalkaabli kaudu saab täna pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Internetiühenduse kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt sellest, kui hästi on teenusepakkuja oma võrku ajakohastanud ning milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. Kuigi kaabeltelevisioonivõrk rahuldab tänapäevaseid vajadusi, on mitmed kaabel-TV firmad teatanud, et nad alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni kaabel-TV võrk on majas olemas, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest ühendusest.

Lairibaühenduse ehk valguskaabli kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui ka mitmekümne aasta pärast. Tegemist on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla piiramatud, näiteks ühe valguskaabli kiu peal on testitud kiiruseid kuni 65 Tbit/s – see on rohkem kui kogu internetiliiklus praegusel ajal maailmas kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kiiruseid ei vaja ning seepärast pakutakse Eestis valguskaabli kaudu internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s.

Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka näiteks mobiilitehnoloogia 5. generatsioon 5G, mis hakkab võimaldama tulevikus suuri kiiruseid, ei saa toimida ilma valguskaablita. Kuna suured kiirused levivad õhus vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikeste vahemaadega, saab see inimesteni jõuda ainult siis, kui valguskaabliga ühendatud tugijaamad on nii inimeste kodudes igas toas kui ka õues igas tänavavalgustuspostis.

 

 

DigiMaa ühendab majad valguskaabliga

Harjumaa Omavalitsuste Liit alustas projektiga DigiMaa, mis rajab valguskaabli võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad neid ei ole veel rajanud ja kuhu neid lähiaastatel ei plaani rajada.

Selleks, et ajakohane ühendus majja toodaks, peavad aga Harjumaa elanikud ise soovi avaldama. Soovide kogumiseks on loodud veebileht www.digimaa.ee. Sealt leiab ka kogu vajaliku info DigiMaa kohta.

DigiMaa rajab ise vaid valguskaabli võrgud, interneti teenust ise pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb DigiMaa rajatud võrkude omanikuks ning neid hakatakse rentima teenusepakkujatele, nagu nt Telia, Starman, STV, Telset jne. Seega saab inimene ise teenusepakkuja valida, mis olukorras, kus võrgu on rajanud mõni ise internetti pakkuv ettevõte, ei ole võimalik.

Digimaa pakub majapidamistele ka märksa odavamat liitumist. Kui linnades ei ole liitumistasud tavaliselt suured, siis hajaasustuses võidakse kaabli vedamise eest küsida tuhandeid eurosid. DigiMaa liitumishind saab olema aga mõnisada eurot.

RS