Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema

Sellest aastast alustas tööd üleriigiline ja tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja nõustamisteenus  veebilehel www.palunabi.ee, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks on aga igas maakonnas tööl ohvriabitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat nõustamist.

Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Abi küsimiseni jõudmine võib võtta aastaid, sest ohvriga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm. Selleks, et ükski inimene ei peaks enda murega üksi jääma, on abiks nõustajad telefonilt 116 006 ja palunabi.ee veebilehelt. Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud olukorda, kus nad on kannatajad – olgu siis tegemist füüsilise, majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga või hoopis hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Samuti saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud.

Ohvriabi kriisitelefonile vastavad vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piirkondades üle Eesti. Et sellist teenust on väga vaja,  näitab juba statistika – telefonile on kahe kuuga helistatud 741 korda ja veebivestluse teel on võetud ühendust 330 korda. Kokku seega 1071 pöördumist.

Levinum on perevägivald

Esimestel kuudel on kriisitelefonile pöördutud erinevate muredega. Enamasti on helistanud perevägivalla ohvrid. Samuti on helistajate seas neid, kes soovivad teada anda, et keegi nende lähedane või ka naaber on ohvriks langenud. Lisaks on küsimusi hooldusõiguse teemal või on soovitud saada abi töökiusamise korral. Palju on pöördunud üksikud, peamiselt eakad inimesed, kellel ei ole mitte kellegi teisega rääkida, kuid ometi on mitmel juhul selgunud, et niisama vestlemise soovi taga peitub helistaja varasem ohvriks langemise lugu.

Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge ja ühiselt arutatakse läbi kõik olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, jagada naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise ohvriabitöötaja juures.

Politseid ei asenda

Oluline on välja tuua, et ohvriabi kriisitelefoni eesmärgiks ei ole hakata asendama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja on vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või päästeametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Küll aga saab ohvriabi kriisitelefon 116 006 olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja on vaja mõelda, mida edasi teha ja kuhu pöörduda.

116 006 numbrilt saab ohver abi ka hirmude maandamisel, kuna alati ei pruugi ohver teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Näiteks on perevägivallaohvrite seas levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, kui vägivald on pikaajaliselt kestnud, mitte pärast ühekordset ohvriks langemist. Sellistes olukordades aitabki ohvriabi kriisitelefon vastata helistajate küsimustele ja tõsta abivajajate teadlikkust nende õigustest ning pakkuda sealjuures vajalikku nõustamist, kes ja kus olukorra lahendamiseks aidata saab.

Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab helistaja esmase toe ja nõu, on ohvril edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas Eesti maakonnas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab inimese ja tema murega edasi tegeleda. Kui oled langenud ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu.

Lääne-Harjumaa ohvriabitöötajad:

Irina Tšalei, 5781 1396 (Rahumäe tee 6. Tallinn)

Evelin Müürel, 5307 8106 (Pärnu mnt 139, Tallinn)

e-mail: tallinn.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee