Perekond Alliksoo muutis võsa 20 aastaga imeliseks aiaks

Individuaalelamute kategoorias esikoha pälvinud perekond Alliksoo aed asub Rae külas. Pererahvas on panustanud selle rajamisse pikalt, tulemus on suurejooneline ja muljetavaldav. Palusime perenaisel Anneli Alliksool pisut lähemalt rääkida oma aiast.

Millal Te alustasite selle aia rajamist?

Alguse sai see umbes 20 aastat tagasi. Aeda siin varem ei olnud, vaid kasvas tavaline võsa. Kõrval oli kohe karjamaa ja sõid lehmad. Esimene töö oligi krundi puhastamine võsast. Seejärel kaevasime tiigi ja ehitasime selle kõrvale saunamaja.

Kas ja kui palju on aia rajamisel ja hooldamisel teised pereliikmed abiks olnud?

Meie aed on valminud ikka ühiste jõududega ehk terve pere on selle loomises juures kaasa löönud: meie mehega ja ka pojad. Ja eks see aed ole nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa – pidevalt on vaja midagi täiendada, ümber teha, eksperimenteerida. Näiteks oli meil algselt tiigikallastel muru, aga see ei kasvanud eriti hästi. Rajasime selle asemele hoopis peenra ja hakkasin sinna jupp-jupi haaval lilli istutama. Praeguse lehtla koha peal oli kosk, kuid see ei toiminud hästi ja sai asendatud lehtlaga. Igapäevaselt kannan aia eest hoolt mina, kuid see ongi hobi, mis hoiab tegevuses ja peletab igavust.

Kui palju Teie ajast kulub aiaga tegelemisele?

Suvel kulub ikka enamus vabast ajast aias, tihti hiliste õhtutundideni. Kuigi tööd on palju, on samavõrra ka rõõmu tulemusest. Olen muidugi ka paras perfektsionist – ikka näen siin-seal mõnd kõrt, mida ei tohiks seal olla, või on mõni taim liiga pikaks veninud või mõni kiduraks jäänud. Talvel ootan, et tuleks juba kevad ja saaks jälle aeda. Ettevalmistustega teen algust juba jaanuaris-veebruaris, kui alustan toas suvelillede ette kasvatamist.

Kust ammutate ideid aia kujundamiseks?

Eks endal ole palju erinevaid mõtteid, mis tulevad pähe aias toimetades ja ringi vaadates. Aga ideid saab ka ajakirjadest, telesaadetest.

Mida loete ise kõige uhkemaks saavutuseks oma aias?

No selleks saab vast pidada tiiki ja selle ümbrust. Ühest servast ligi 3 meetri sügavune tiik on täidetud loodusliku veega. Sellel on lisaks silmailu pakkumisele ka praktiline väärtus: tiigis saab ujuda ja kogu aia kastmisvesi tuleb samast. Ilu pärast on tiigis ka värvilised kalad.

Millised taimed on teie aias kõige erilisemad või lihtsalt kõige lemmikumad?

Otseseid lemmikuid polegi. Väga meeldivad tüve otsa poogitud puud ja põõsad. Näiteks on meie aias roomav kadakas, mis kasvab tüve otsas. Alati on põnev aeda uusi taimi tuua, viimati sai ostetud roosade õitega lavendel – sellist polnud varem näinud.

Millist nõu annaksite neile, kes alles alustavad oma aia rajamist?

Aed tasub rajada siis, kui selleks on tõesti soov olemas. Mõelda võiks ka sellele, kui palju saab aiaga tegelemisse panustada – kui aega on pigem vähe, siis valida näiteks väiksemat hooldust vajavad taimed. Üks praktiline nõuanne ka. Kui vähegi võimalik, siis raja aeda üks või ruumi olemasolul kaks suurt lillepeenart kümne väikese asemel. Suur peenar on palju praktilisem, samuti ilusam ja pääseb aias paremini mõjule.

Rääkige palun ära ka see lugu, kuidas sattusite „Kaunis kodu“ konkursile?

Sellega oli nii, et abikaasa oli juba varasematel aastatel juttu teinud, et esitab meie aia konkursile, aga mina ei olnud sellest mõttest väga vaimustatud. Nüüd tegi ta oma „ähvarduse“ minu teadmata teoks. Suur oli üllatus, kui vallast ühendust võeti, ja veel suurem muidugi rõõm konkursivõidu üle. Eks see annab ka indu ja jõudu jätkamiseks.

Foto: erakogu