Psühholoog Andreas Holst: Ükski noor ei tohiks jääda vaimse tervise abita

Peaasi.ee on noorte vaimse tervise nõustamist Peahea möödunud aastal pakkunud juba enam kui 1300-le noorele. Kui paljud noored tegelikult abi vajaksid, mis on peamised mured ja kuidas lapsevanem saab noort vaimse tervise murede korral toetada, küsisime psühholoogilt, Peahea noortenõustamise projektijuhilt Andreas Holstilt.

Missugune on noorte vaimse tervise seisund?

Kriisiaastad on jätnud noorte vaimsele tervisele sügava jälje. Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest, tavaliselt kogevad nad meeleolulangust, ärevust või vaimset kurnatust. Praegu ei ole vaimse tervise abi noortele piisavalt kättesaadav ning see toob kaasa probleemide süvenemise, mis omakorda tähendab suuremat survet ülekoormatud tervishoiusüsteemile. Rääkimata inimlikest kannatustest, mis vaimse tervise probleemidega kaasnevad.

Kuidas olete taganud, et Peahea nõustamine oleks noortele kättesaadav?

Ükski noor ei tohiks jääda vaimse tervise abita ning seetõttu pakume Peahea nõustamist tasuta. Kohapeal saab nõustamist Tallinnas ja Tartus, kuid veebinõustamisega saame tagada parema abi kättesaadavuse kõigile noortele üle Eesti. Ka neile, kel oleks võib-olla keeruline nõustamisele kohale tulla.

Missuguste muredega noored kõige enam nõustamisele tulevad?

Sageli on mured seotud kooliga, õpitulemustega, motivatsiooniga või näiteks suhetega pere ja eakaaslastega. Need mured üldiselt tekitavad stressi, mis omakorda viib kurnatuseni, ärevuseni ja püsiva meeleolulanguseni. Näha on ka murettekitavat tendentsi, et noortel puuduvad vaimset tervist toetavad harjumused ja teadmised. Seega on oluline osa meie tööst noortega aidata kaasa tervislikumate eluviiside loomisel, näiteks une, füüsilise aktiivsuse või toitumise raames. Järjest olulisem on ka emotsioonide juhtimise oskuse kujundamine.

Kuidas noorte vaimse tervise mured on viimastel aastatel muutunud?

Esile on kerkinud päris palju erinevaid nutiprobleeme või nutisõltuvusest tekkinud probleeme. Eraldi katsumus on üldse jõuda selleni, et noor seda ka ise murena näeks. Samuti on võib-olla natuke suurenenud üldine ärevustase. Seda põhjustab nii kliima, sõda kui ka üldine ebakindlus tuleviku osas ja ootused tulevikule.

Kuidas saaksid vanemad oma laste muresid paremini märgata ja neile toeks olla?

Üks oluline komponent on oskus märgata muutusi lapse käitumises. Näiteks kui laps ei tule enam oma kohustustega koolis ja kodus toime, ei tunne rõõmu tegevustest, mis varasemalt rõõmu pakkusid, tõmbub eemale pereliikmetest ja sõpradest, on suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad teda närvi. Või kui laps sööb rohkem või vähem kui varasemalt, ei maga piisavalt või magab liiga palju jne. Kõik sellised märgid võivad olla signaaliks, et lapsel võib olla vaimse tervise raskusi, millega ta iseseisvalt toime ei tule. Julgustan lapsevanemaid sel teemal lapsega rääkima. Alustuseks võib lapsele märku anda, et oled märganud muutusi tema käitumises. Näiteks võib öelda „Olen pannud tähele, et sa ei kohtu enam oma sõpradega. Kas miski häirib sind?“ Sellega väljendad oma hoolimist. Kui laps räägib oma murest, siis tasuks vältida kohest nõu ja hinnangute andmist. Kuigi kohest nõu pole vaja anda, siis alati võib küsida, kas laps tahab nõu. Näiteks võib küsida “Tahad teada, mis mina teeksin?” Lapse jaoks on sel hetkel oluline, et ta saab rääkida ja keegi teda kuulab.

Millal tuleks vaimse tervise muredega spetsialisti poole pöörduda?

Kui lapsevanem on lapse pärast mures, kuid ei tea, kuidas teda aidata, siis julgustan pöörduma meie Peahea nõustajate poole, kes koos noorega arutlevad, mis on peamised murekohad ja ühiselt tehakse plaan edasiste abisammude osas. Igaüks kogeb vaimse tervise raskusi erinevalt ja spetsialisti poole pöördumine ei tähenda, et probleemid oleksid äärmuslikud. Varajane abi otsimine võib aidata ennetada tõsisemate probleemide teket ning toetada vaimset tervist ja heaolu.

Peahea nõustamine on suunatud 12–26 aastastele noortele, kes tunnevad, et neil on vaimse tervisega probleeme, näiteks alaväärsustunne ja madal enesehinnang, meeleolu alanemine ja kõikumine, ärevus, paanikahood, keskendumisraskused, motivatsiooni puudus. Peahea nõustamine on tasuta. Nõustamisele saavad registreeruda noored üle Eesti. Vaata: noustamine.peaasi.ee/noored

Pildil: Peahea noortenõustamise projektijuht Andreas Holst. Foto: Arno Mikkor