Psühholoog, psühhiaater või psühhoterapeut – kelle poole pöörduda?

Vaimse tervise teemade tähtsus kasvab, kuid sageli on ebaselge, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut täidavad kõik olulist rolli, kuid nende väljaõpe ja töö on erinevad.

Levinumad mured on ärevus, stress, läbipõlemine, depressioon, lein, suhteprobleemid ja enesehinnang. Laste puhul emotsionaalsed, käitumis- ja õppimisraskused. Abi tasub otsida, kui raskused kestavad üle paari nädala või häirivad igapäevaelu. Abi otsimiseks ei pea olema jõudnud kriisi – piisab soovist end paremini mõista.


Kelle poole aga abi saamiseks pöörduda?

Psühholoog on psühholoogiaharidusega spetsialist, kes ei diagnoosi ega määra ravimeid. Ta aitab igapäevaste emotsionaalsete ja toimetulekuraskustega. Eestis töötavad kliinilised psühholoogid (hindamine ja sekkumine), psühholoog-nõustajad (toimetuleku toetamine) ning haridusasutuste psühholoogid (laste ja perede toetamine). Psühholoogi poole saab pöörduda eraviisiliselt, perearsti kaudu või koolis/lasteaias.

Psühhiaater on arst, kes diagnoosib ja ravib vaimse tervise häireid ning määrab ravimeid. Sageli eelneb visiidile kohtumine vaimse tervise õega, kes hindab seisundit ja toetab raviprotsessi. Psühhiaatri poole pöördutakse näiteks depressiooni, raskete ärevushäirete, bipolaarse häire, psühhooside või arenguhäirete kahtluse korral. Tihti suunab psühhiaatrile perearst, kuid võimalik on ka eraviisiline pöördumine.

Psühhoterapeut on spetsialist, kes on läbinud põhjaliku psühhoteraapia väljaõppe. Ta võib olla taustalt psühholoog, arst või teises valdkonnas kõrghariduse omandanud spetsialist. Psühhoterapeudiks
õpitakse eraldi järgmise astme väljaõppena pärast kõrghariduse (psühholoogi, psühhiaatri või muu eriala) omandamist. Õpe sisaldab märkimisväärses ulatuses eneseteraapiat ning terapeutiliste teadmiste ja oskuste praktiseerimist. Levinud meetodid on kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia, skeemiteraapia, gestaltteraapia jm.

Sageli on kõige tõhusam erinevate spetsialistide koostöö. Näiteks võib inimene käia teraapias ja olla samal ajal arsti jälgimisel. Kui ei tea, kust alustada, tasub pöörduda perearsti või psühholoogi poole.

Psühholoogiline nõustamine Rae vallas

Rae sotsiaalkeskuses pakutakse psühholoogi ja psühhoterapeudi teenuseid. Seal töötavad kogukonnapsühholoogid Olga Luptova ja Kadri Pohlak, kes nõustavad lapsi, noori, täiskasvanuid ja peresid.

Olga pakub noortele ja täiskasvanutele psühholoogilise nõustamise teenust ja lastele mänguteraapiat Jüri tervisekeskuse ruumides ning hakkab tegutsema ka peatselt avatavas Peetri Perepesas.

Kadri nõustab valla elanikke Rae sotsiaalkeskuses ja toetab ka valla lasteaedu, käies vajadusel seal kohapeal laste käitumist ja toimetulekut jälgimas. Samuti pakub Kadri lastele saviteraapia teenust.

Gestaltpsühhoterapeut Oksana Lang pakub täiskasvanutele individuaal- ja paariteraapiat, aidates mõista käitumismustreid ja saavutada muutusi. Ta võtab kliente vastu Rae sotsiaalkeskuses.

Rae sotsiaalkeskuses maksab seanss vallaelanikele 20 eurot. Perepesa teenused on 0–7-aastaste lastega peredele tasuta. Vajalik on eelnev registreerimine. Rohkem infot ja registreerimine Rae sotsiaalkeskuse kodulehel www.raesotsiaalkeskus.ee, valides ülalt menüüst „Teenused“ ja sealt „Psühholoogiline nõustamine“.

Meeles tasub pidada, et vaimne tervis vajab sama palju tähelepanu kui füüsiline ja kõik algab otsusest abi küsida.

Fotol vasakult: psühhoterapeut Oksana Lang, psüholoogid Kadri Pohlak ja Olga Luptova. Foto: Ott Kattel