Rae Kultuurikeskuse majaperenaine Virve Sepp, maja hing juba 15 aastat!

Virve on sündinud ja kasvanud  Eestimaa südames Paides. Seal möödusid tema sisukamad tööaastad.  Suurimateks saavutusteks peab ta tagasihoidlikult 1991. aastal Paide linna esimese erapoe „Kangaäri“ avamist ja osalemist Paide linna volikogus spordi- ja kultuurikomisjoni liikmena. Lisaks ettevõtlusele ja kohaliku poliitika ajamisele tegutses Virve vabatahtlikuna palju aastaid Paide Z-naisteklubis, sealhulgas ühe valimisperioodi juhtis klubi presidendina. Varasemas nooruses tegeles särtsakas naisterahvas hoogsalt rahvatantsu ja sportvõimlemisega. Virve on kahe täiskasvanud tütre ema, nelja lapselapse vanaema ja kahe toreda väimehe ämm.

Rae valla 154. sünnipäeva üritusel andis vallavalitsus Virvele aukirja pikaajalise pühendumisega tehtud töö eest Rae Kultuurikeskuses.

Tiitleid kui palju!

Mis on see magnet, mis on Sind nii pikalt hoidnud ühe maja ja kultuurisündmuste juures?

Siia, Rae Kultuurikeskusesse asusin tööle tolleaegse toreda juhataja Kristi Aru kutsel. Kultuurikeskuses on mind kõik need aastad hoidnud just see, et olen sattunud alati toredasse kollektiivi. Oli raskeid ja rõõmsaid aegu. Kollektiiv on küll nende aastate jooksul palju muutunud, kuid tahe siin töötada ei ole kuhugi kadunud. Hea on tulla hommikul tööle, kui tunned, et sind vajatakse. Nüüd töötan nelja toreda meeskolleegiga. Tahan tänada südamest neid toredaid kaaslasi ja eriti ideedest pakatavat juhatajat Toomas Aru.

Mis on ägedamad üritused või meeldejäävaimad sündmused läbi aegade?

Nende 15 aasta jooksul on siin majas olnud palju-palju toredaid üritusi ja ettevõtmisi. Muidugi ei saa mainimata jätta meie valla laulu-tantsupidu Klunkerit ja sellega kaasnevat laadamelu. Algaastatel oli tore traditsioon korraldada filmide paroodiapidusid.

Südameasjaks võtsin alates 2014. aastast luua eakatele näitering, mille nimeks sai VÕ-LU. Etendasime tükke igal eakate jõulupeol ja alati uue kavaga. Näiteks 2014. aastal tuli lavale Oskar Lutsu „Suvi“ uues kuues. 2015. aastal rahvaluule ainetel „Juhani kosjalugu“,  2016. aastal Oskar Lutsu „Kapsapea“ ja 2017. aastal mõtlesin välja humoorikama etteaste – „Rae raadio naljaminutid“, mis sai toreda heakskiidu. Seega on võimalus tänada neid 11 osalejat-näitlejat ja eriti Elvira Luuri, kes oli nende etenduste lavastajaks. Ise osalesin samuti etenduses, kuid põhirõhu panin režissööri tööle.

Kas Rae valla elanikud on suured kultuurihuvilised?

Sellele võiksin vastata  jaatavalt, kuid kuna oleme linnalähedane vald, siis paljud noored käivad kontsertidele ja teatrisse pealinna. Kuigi võin tõdeda, et võrreldes eelnevate aastatega on kuulajas- ja vaatajaskond vahetunud ja majja on tulnud palju nooremat põlvkonda. Kindlasti tahan ära märkida meie Rae mõnusat ja nostalgilist koolimaja, kus toimub palju uut ja huvitavat. Rae koolimajas tegutsev Vaskjala loomeresidentuur on tuntuks saanud üle Eesti ja ka välismaa kunstnike, luuletajate, fotograafide ja paljude teiste hulgas.

Millest tunned puudust, eriti nüüdsel ajal, mil suurtel rahvakogunemistel on tänu pandeemiale kriips peal?

Olen Rae valla eakate eest palju aastaid seisnud ja üritusi korraldanud. Igakuiselt sisustanud Memme-Taadi klubi koosviibimisi. 11 aastat treenerina olen püüdnud nende tervist hoida ja kutsuda neid majja tervisevõimlemisse – see on väga hästi osalejate osas käima läinud. Vahel on treeningus 24–25 hakkajat eakat. Tänan kõiki selle usalduse eest! Kahju on sellest, et tuleb teha nüüd pause seoses pidevalt muutuva olukorraga.

Kas Sul on mõni hobi või salakirg, millega tegeled vabal ajal?

Nagu igal inimesel, nii on ka minul oma salakirg – mulle meeldib viibida looduses ja kaaslasega käia kalavetel. Teiseks suureks hobiks on kujunenud koos kaasaga osalemine Ameerika busside klubis nimega „Fullsize“. Oleme osa võtnud klubi tuunimisvõistlustest, kus oleme saanud  mitmeid karikaid (bussi seest sisu- ja väliskujunduse eest). Iga buss on ainulaadne ja ainuke sellisena, milliseks keegi selle kujundab. Meeldib veel linnakodu ja maakodu hubaseks kujundada ja aias toimetada.

Kes on Sinu arvates  lõppeva aasta silmapaistvaim kultuuritegelane Eestis?

Kuna kultuurikeskuses ja Rae koolimajas on nii palju huvitavat kogu aeg toimumas, siis ei oska ühte lemmikut välja tuua. Tahan ära märkida, et ka minule meeldis kunagi väga luulet lugeda ja vahel salaja sahtlisse kirjutada. Ühel heal päeval kohtasin siin oma lapsepõlve mängukaaslast Aili Vabo, kes andis hiljuti välja luuleraamatu „Tunnete tõmbetuules“. Sealt leidsin palju tuttavat lapsepõlvemailt. Tänan Ailit tehtu ja hea emotsiooni eest!

Mida soovid järgmiselt aastalt?

Soovin, et pere oleks terve ja elurõõmus. Taastuks kõik senine ja elaksime üksmeeles ja rahus.  Jäägem elurõõmsateks!

Foto: Ott Kattel.