Rae valla kogukonnad suurendavad kriisivalmidust

Viimastel aastatel on kasvanud kogukondade roll kriisideks valmistumisel ja nendega toimetulekul. Riigil või kohalikul omavalitsusel ei pruugi olla kriisi puhkedes kohe võimalik pakkuda abi kõigile ega tagada olulisi teenuseid nagu elekter, vesi, side jne. Siin saavadki kogukonnad olla toeks oma inimestele ja tagada neile esmavajaliku.

Ka Rae valla kogukonnad on hakanud järjest enam mõistma selle temaatika olulisust: koostama on asutud kriisiplaane, ette valmistama kerksuskeskuseid jne.

2023. aastal oli kogukondadel võimalik taotleda toetust Kodanikuühiskonna innovatsioonifondist elanikkonnakaitse võimekuse ja kriisivalmiduse arendamiseks. Seda võimalust kasutasid Vaida alevikuselts, Suursoo ja Uuesalu külaseltsid. Palusime seltside esindajatel rääkida veidi lähemalt, mille tarvis toetust taotleti.

Vaida alevikuselts kasutas saadud 2888 eurot Vaida kandi kerksuskeskuse loomisel. 2023. aasta alguses alustasid Vaida alevikuvanem ning Urvaste, Aruvalla ja hiljem ka Salu külavanem ühiseid arutelusid ja lahenduste otsimist kriisiplaanide koostamiseks. Selleks korraldati mitmeid koosolekuid ning kohtuti Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsiga, mis oli kriisiplaani koostamise juures algusest peale ning toetas ka kerksuskeskuse loomise ideed, pakkudes selleks ka vajalikke ruume.

Projekti käigus loodi veebileht vaida.ee, kust elanikud saavad kiiresti hädavajalikku infot. Samuti trükiti infovoldikud „Vaida ohuabi“, et kontaktid oleksid kättesaadavad ka juhul, kui ei ole sotsiaalmeedia kasutamise võimalust või internet ei tööta. Häda- ja kriisiolukorras saab avada kerksuskeskuse, kus kohalikud saavad koguneda ja vajalikku infot, viibida soojas ja valgustatud ruumis ning laadida seadmete akusid diiselgeneraatori abil.

Päästeameti koostööpartner Elo Paluoja viis Vaida elanikele üldkoosolekul läbi tasuta koolituse, et anda neile vajalikke teadmisi kriiside ja nendeks tõhusama valmistumise kohta. Ta osales ka kohalikel suurüritustel, jagades nõu ja infot kohalviibinutele.

Suursoo külaselts taotles 2023. aasta Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoorust toetust kriisiseadmete ostmiseks. Projekti eesmärk 2024. aastal oli suurendada Suursoo kogukonna valmisolekut hädaolukordade puhul, et kogukond suudaks iseseisvalt toime tulla kuni viis päeva abi saabumiseni. Projekti tulemusena on kogukonna valmisolek oluliselt paranenud nii lumetormide põhjustatud elektrikatkestuste kui ka maastikupõlengute korral. Lisaks töötati välja detailne kriisiplaan, mis kirjeldab kogukonna tegevusi nende kahe hädaolukorra lahendamiseks, ning kogukonna liikmed on saanud väljaõppe oma teadmiste ja oskuste arendamiseks hädaolukordadega toimetulekuks.

Toetuse eest soetati seadmed ja vahendid, mis on hädavajalikud kogukonna kriisivalmiduse tõstmiseks: generaator, soojaõhupuhur, veepump ja voolikud pumbale, raadiosaatjad ning esmaabipaunad. Lisaks korraldati külaelanikele esmaabiõppus ja Päästeamet viis läbi ellujäämisoskuste koolituse, mis keskendus ekstreemsetes oludes hakkamasaamisele. Koostöös Päästeameti ja Suursoo piirkonna hädaolukorra kontaktisikutega korraldati ka lauaõppus, mille tulemusena valmis üheleheküljeline kriisiplaan mõlema kriisi jaoks.

Samuti on Suursoo külas loodud kerksuskeskus, kuhu kogukonnaliikmed saavad hädaolukorras varjuda.

Uuesalu külaselts küsis innovatsioonifondist raha akupankade soetamiseks, et tagada elanikele minimaalne elektrivarustus elektrikatkestuste korral. Külaseltsile eraldati selleks 1486 eurot.

Kogukonna osalusel valminud viimases Uuesalu küla arengukavas on välja toodud eesmärk tagada autonoomselt kõrge kvaliteediga elukeskkond ka võimalike kriiside ajaks. Koostöös külas tegutseva Naabrivalvega on tehtud ettepanek soetada akupangad, mis aitaksid elanikke ulatuslike elektrikatkestuste korral ja aitaksid tagada küla erinevates osades minimaalse hädavajaliku elektri kasutamise võimaluse sidevahendite otstarbel. Küla suurust arvestades oli eesmärk soetada mitu akupanka, mis oleksid kaalult piisavalt kerged (6 kg), et neid saaks lihtsalt ühest kohast teise liigutada, et elanikel oleks võimalus laadida mobiiltelefone, hädaolukorras abi kutsuda ja raadiost kuulata hädaolukorra teateid. Samuti aitab akupank viia elektrit küla avalikele aladele, kus elektrit pole saadaval, et mikrofoni ja kõlari abil ohuolukorras elanikele jagada täpsemat infot ja juhiseid.

Ka enam kui 1100 elanikuga Uuesalu külla oleks vajalik luua kerksuskeskus, ent uuesalukad loodavad koostöös vallaga kasutada kriisivalmiduse võtmes uut ehitatavat Uuesalu lasteaeda hädaolukorras koordineerimispunkti või infostaabina ning kriisiolukorra varjumispaigana, kus on tagatud eluks hädavajalik. Ka sellises olukorras tulevad akupangad, kuigi mahult üsna pisikesed, kindlasti abiks. 

Mis on kerksus ja kerksuskeskus?

Kerksus (inglise keeles resilience) on ühiskonna, süsteemi vm võime kohaneda, toimida ja taastuda ka rasketes või ootamatutes oludes (sonaveeb.ee).

Kerksuskeskus on hoone, mis on varustatud energiaga ka pärast elektri- ja kaugkütte teenuse katkemist, sest selle jätkusuutlikkus on tagatud alternatiivsete süsteemidega, nagu generaator, akud, päikesepaneelid. Elanikud saavad kerksuskeskusest infot olukorra kohta ja abi, nt laadida telefoni, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida. (Randla, K., Joao-Hussar, I. Elanikkonnakaitse – üksi võime olla tugevad, kuid kogukonnas oleme võimsamad. Ajakiri Sotsiaaltöö 2/2023 ).