Rae valla külavanemad – vabatahtlik töö kogukonna hüvanguks

Külaliikumine Rae vallas sai tugeva tuule tiibadesse, kui kolm külavanemat otsustasid aastal 2002 moodustada külavanemaid ühendava seltsi. Täna teame seda kui Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsi (RVAKS), kuhu kuulub 27 Rae valla külade vanemat ning Peetri ja Lagedi alevikuvanemad. RVAKS toimetab ühtse meeskonnana, toetades külaliikumist kõikjal Rae vallas, alates 20 elanikuga külast kuni 7000 elanikuga alevikuni.

Seltsist on saanud tugev katusorganisatsioon, mis on ainulaadne kogu Eestis. Meie eesmärgid on külade ja alevike arengu toetamine, elanike huvide ja vajaduste kaitsmine, eestvedajate koolitamine ja nõustamine ning osalemine külaliikumist toetavates projektides.

Külaliikumine on Rae Vallavalitsuse poolt ametlikult tunnustatud ja valla põhimääruses on eraldi külavanema statuuti puudutav peatükk. Seega on küla- või alevikuvanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel. Meil on võimalus osa võtta volikogu istungitest ja seal ka vajadusel sõna võtta. Lisaks toetab Rae vald seltsi kaudu külade sees sündmuste korraldamist.

Külavanemaks olemine on usaldusamet, millele kulub aega ja energiat

Külavanemaks olemine on vabatahtlik tasustamata töö.  See on usaldusamet, millega kaasneb kindlasti omajagu sehkendamist, see kulutab energiat ja aega. Tavaliselt kuulub külavanema pädevusse küla või aleviku kultuurielu korraldamine, ürituste organiseerimine, projektide algatamine ja nende elluviimine, vajaminevate vahendite soetamine, objektide korrastamine või rajamine. Aruannete tegemine ja aru andmine nii küla sees kui väljaspool.

Oluline on meeskonna olemasolu külas või alevikus, et vältida kogu koormuse ja vastutuse koondumist ühele inimesele. Külade areng sõltub suuresti elanike aktiivsusest. Tähtis on, et elanikud omavahel suhtleksid ja koostööd teeksid, mis sõltub aga oluliselt eestvedajast ja sellest, kui kohusetundlikult valitud külavanem oma ametisse suhtub.

Külavanemaks on ajast aega olnud oma küla tubli mees või naine, kellel tahtmist ja julgust seista alati omade eest. Parim ja tugevaim seljatagune külavanemale on tema perekond, sest ilma nende toetuse ja mõistmiseta ei saa seda tööd teha ja vastutust kanda. Lisaks perele on oluline kohaliku kogukonna tugi, samuti annab vanemale kindlustunde tema tegevustes ja nende planeerimises RVAKS-i toetus. Uutele alustavatele küla- ja alevikuvanematele pakub RVAKS n-ö mentorlust. Uus vanem aidatakse kiiresti „pardale“ – kogemusi ja soovitusi saab nii RVAKS-i juhatuselt kui teistelt liikmetelt.

Lähemalt saab lugeda veebilehelt http://www.raekoda.ee/.

RAMSES ALLIKSOO, Veneküla külavanem:

Minu tee külavanemaks sai alguse külaliikumise ühe algataja, legendaarse Ado Sepa tungival palvel ligi 17 aastat tagasi. Eks ma küsisin vallalt palju küsimusi, küll külavahetee korrastamise, talvise lumekoristuse, postiveo korraldamise ja muu kohta, taotlesin külaplatsi jne. Ühel hetkel tuligi siis Ado minu juurde ja ütles otse, et soovib mind Veneküla külaasja vedajaks.  Ma ei olnud kohe nõus ja Ado käis mind korduvalt veenmas. Külaliikumine oli siis alles lapsekingades ja ega ei olnud veel hästi aru saada, millist lisaväärtust see pakub. Lõpuks jäin nõusse ja edaspidine on olnud üks suur tore sõit aina edasi.

Aja jooksul hakati külavanemat ka aina rohkem aktsepteerima nii vallavalitsuses kui meie kogukonnas. Soovin rõhutada, et kogukonnas on väga oluline suhtlus, turvatunne, info liikumine, ühised traditsioonilised üritused, aga ka igapäevane küünarnukitunne naabritega. Ma tean ja usun, et külavanem saab heale läbisaamisele kogukonnas väga palju kaasa aidata! Olen pea algusest peale olnud Rae valla külaliikumises ja saan öelda, et RVAKS on hästi toimiv külaliikumise eestvedaja ja usun, et üks lipulaevadest terves Eestis!

MARIS TÕNURI, Aaviku külavanem:

Minu kui külavanema ametikogemus on vaevu aastapikkune, kuid mõtteid paremast külaelust olen heietanud juba kauem. Seega on järgnev mõtisklus põhjalikum kui minu enda senised saavutused ja kogemused, peegeldades ka kolleegide omi.

Milline on külavanema roll külaelanike ja kogukonna jaoks? Külavanem on kohaliku elu hoidja. Tal on nagu hunt Kriimsilmal üheksa ametit, lihtsalt moodsamas võtmes. Mõned külaelanikud näevad külavanema rolli meeleolukate ürituste korraldajana, teised vajavad külavanemat ainult kriiside korral. Igaühele täpselt niipalju, kui ta vajab ja niipalju, kui ta on valmis ise panustama.

Külavanema amet on rangelt vabatahtlik ning tasustamata, päeva lõpuks oma rahakotist peale maksev – motivaatoriks nägemus paremast homsest. Külavanemalt oodatakse märkamist ja hoolimist, kõigi ees ja eest kõnelemist. Kõigi ees kõnelemine on lihtsam, kui kõigi eest kõnelemine. Kohaliku elu parema homse nimel võivad mõnikord külaelanike nägemused ka lahku minna ja nende vahel kooskõla leidmine nõuab head külavanemat. Suurepärane külavanem on analüütik, diplomaat, etendaja, finantsist, insener, keskkonnaspetsialist, kultuuritöötaja, operaator ja strateeg. Ja kust tulevad need oskused? Eks ikka elust enesest ning RVAKS-ist.

FREDY LEHE, Suursoo külavanem:

Suursool on olnud kolm külavanemat ja igaüks neist on aidanud viia külaelu uuele arengutasemele. Minul on olnud võimalus anda oma panus Suursoo kogukonna aktiivse liikmena ligi 11 aastat, sellest viimased kolm külavanemana.

Külavanema roll on olnud ikka külaelu ja -arengu juhtimine ning kogukonna huvide eest seismine. Võtmeisikuna ühendab külavanem inimesi, esindab küla laiemalt ja juhib küla jaoks olulisi projekte. Ta hoiab traditsioone ja on initsiaator, kes viib ellu vajalikke muudatusi ja aitab kogukonnal kohaneda uute väljakutsega.

Külavanem on tihti ka sündmuste korraldaja ja ideede eestvedaja, tagades külaelu püsimise elujõulise ja aktiivsena. Kuigi see amet on vabatahtlik ja tasustamata, pakub see palju rahuldust. Näha, kuidas inimesed tulevad kokku ja teevad midagi head oma kodukandi jaoks, on äärmiselt motiveeriv. Külavanem aga ei saa kõike üksi teha – tugev meeskond ja kogukonnaliikmete aktiivne osalemine on võtmetähtsusega. Koostöös saavutame rohkem.

Külavanematele on suureks toeks ka RVAKS. Selts annab võimaluse jagada kogemusi, arutada muresid ja leida lahendusi,  samuti on selts toetanud väärt praktiliste nõuannete ja koolitustega, nagu ürituste korraldamine, projektide elluviimine jne. Tänu RVAKS-ile on külavanemate hääl tugevam ja meil on rohkem võimalusi oma kogukonna huvide eest seista. Külavanema töö on rohkem kui lihtsalt amet – see on meeskonnatöö.

Regina Märtin, Vaskjala külavanem:

Olen Vaskjala küla eestseisuses aktiivselt tegutsenud umbes 10 aastat, millest viimased kuus olen olnud külavanem.  Seda ametit olen võtnud kui panust vabatahtlikku ühiskondlikku tegevusse. 

Laias  laastus jagunevad  külavanema ülesanded kaheks: külarahvaga ühisürituste eestvedamine ehk kultuurielu edendamine ning teiseks erinevate igapäevaelu probleemide lahendamine.

Külaelanikega – kellele on nii nagu mullegi iseenesest mõistetav, et külaelu juurde kuuluvad ühised talgupäevad, külakoosolekud, jõulupeod jm koosviibimised – koos tegutsedes saan palju positiivset energiat ja tagasisidet, see on puhas rõõm!

Probleemid, mille lahendamine ei ole suuresti minu võimuses – need võtavad aga energiat ning sageli tuleb pärast mure ära kuulamist tossud jalga panna ja tasakaalu taastamiseks Vaskjala laudaringile minna.

Olen võtnud hoiaku, et iga pöördumise korral ei ole mõistlik tormata seda vallale edastama. Enne tuleb jõuda selgusele, kui suurt hulka inimesi teema puudutab, kui oluline on midagi muuta, kas meil on piisavalt argumente probleemi tõstatamisel ja mida ise selle lahendamiseks teha saame? 

Siinjuures kasutan võimalust ja kutsun külaelanikke julgemalt osalema külaüritustel ja -koosolekutel. Seal saab arutada teile olulisi küsimusi ja vajadusel teemadele hoogu anda. Eriti on oodatud inimesed, kes on valmis projekte kirjutama, sest paljude tegevuste algatamiseks on vajalik ka rahaline ressurss.

Foto: erakogu