Rae valla noored langetatud valimisea plussidest ja miinustest

Rae Sõnumite ettepanekul toimus ligi poolteist kuud enne valimistepäeva vestlusring koolinoortega, kus arutleti 16- ja 17- aastastele valimisõigusega kaasatulnud võimaluste ja ohtude üle. Vestlusringi vedas Veiko Heiberg ja sellest võtsid osa Frederik Tihhonov (18), Carmen Lepik (17), Joosep Tiitus (16), Saskia Sõrmus (17) ja Georg Sikka (15). 

Kõigepealt tegid noored üleskutse Rae valla nii uutele kui kogenud valijatele tulla kuulama ja kaasa elama kohalikul valimisdebatil, mis toimub 3. oktoobril algusega kell 18.00 Rae kultuurikeskuses.

Valimisiga on toodud 16. eluaasta juurde, kas see on hea või halb?

Frederik: Esiteks on see kindlasti noorte huvides oma elukeskkonda kujundada. Nad saavad näidata oma seisukohti ja seista nende jaoks oluliste teemade eest. Nii on tagatud parem ühiskonna kaasatus poliitikasse ja otsused on paremini kooskõlastatud kogu rahvastikuga. Samas aga võin kriitikaks öelda, et eriti just tänavusel aastal, kus muudatus ju esmakordselt rakendub, ei ole noorte teadmised veel nii kõrgel tasemel, et poliitikas kaasa rääkida ja kaasa mõelda. See on asi, mida tuleb kindlasti arendada.

Carmen: Kui see teema üldse esimest korda päevakorda tuli, siis mina olin isiklikult sellele vastu, kuna see teadmatus on äärmiselt suur. Tänapäeva noored ja võin ka öelda, et meie valla noored ei ole teadlikud parteide mõtetest ja vaadetest. Kindlasti on noorte puhul võimalik manipuleerimine, sellepärast olin mina sellele vastu. Kuid samas aktiivsetele noortele on see tõepoolest hea võimalus rääkida kaasa oma valla arengus ja elus. Nii et on nii plusse kui miinuseid, kuid mina kaldun rohkem jääma selle juurde, et see iga võiks olla siiski 18, mitte 16.

Joosep: Ma nõustun Carmeniga, et mingis mõttes on see erinevatele parteidele kasulik, et neil on lihtsam noori ära osta, sest noori on ikkagi Rae vallas päris palju ja sellega on hea lihtne hääli saada. Noored ei mõtle läbi seda, mis on õige ja mis ei ole ja kelle poolt hääletada, kuid samas on aktiivsetele noortele, kes teavad nendest asjadest ja tahavad valla elu arendada, see väga kasulik.

Saskia: 16 on täpselt selline vahepealne iga. See on väga hea võimalus neile, kes tõesti seda tahavad, kuid eks see siis näha ole, kuidas see olema hakkab, sest see asi on tõesti veel nii uus. Ma pigem olen ikkagi ka nõus veel sellega, et ikkagi peaksid valima täisealised inimesed. Kuid samas miks mitte, noorte hääl ju ka loeb väga palju ja kes muu siis esindab neid noori, kui mitte noored ise. Üks võimalus oleks veel see, kui mõni noor leiab, et tema on teatud erakonna või isiku poolt, siis lihtsalt teda esindaks keegi täisealine, et tegutseksid noored koos nii öelda ühe mõttega. Minu jaoks on see nii uus teema ja olen kõigele avatud, et näha, mis sellest tuleb.

Frederik: Ma nõustun, see on väga esmases arenguetapis, samas ma näen, et nii haridus- ja teadusministeeriumi poolt kui ka Eesti väitlusseltsi poolt, kes korraldab fakti kontrollimist, samuti Eesti noorteühenduste liidu poolt, kes viib läbi noorte valimisvalvurite programmi, on tagatud võrgustik, et veenduda noortega mitte manipuleerimises ning poliitika oleks selgelt põhinev ilmavaatel. Kindlasti tuleb noortes huvi tekitada, lõppude lõpuks poliitikas kaasa rääkimine  kujundab ju meie kõigi elu. Kui noored seda endale teadvustavad, siis on ka kergem neid kaasata poliitikasse. Oluline on koostöö kõigi osapooltega ja et noored saaksid hea stardipaku poliitikas osalemiseks ning kujundada neutraalses keskkonnas välja enda arvamuse.

Georg: Minu jaoks on nii plusse kui miinuseid. Plussid on need, et aktiivsed noored, kes iseseisvalt otsivad ja tahavad öelda oma sõna poliitikas, neile on see väga hea. Kuid siiski neid noori on vähe, kes tunnevad huvi. See 16 on natuke liiga madalal, võiks olla 18, kuna see 16 on just selline iga, kus sa hakkad tundma, kuidas poliitika mõjutab sinu elu. Noored hakkavad rohkem teada saama maksudest, kuidas see mõjutab sissetulekut ja kõike. Kui sa oled 16, ei pruugi sa teha valet otsust, kuid jääd ebakindlaks, sest sa ei tea täpselt, mida sa tegid.

Millisena tajute noorte huvi ühiskondlike teemade vastu?

Frederik: Olukorras, kus tänavusest aastast alates esmakordselt 16 - ja 17- aastased noored saavad valida, leian, et endiselt noorte kaasatus ja teadmistepagas poliitika koha pealt on puudulik. Kindlasti tuleb ka valla tasandil sellega tegeleda, et noori rohkem kaasata poliitika protsessidesse, sest poliitika demokraatlikus ühiskonnas on lõppude lõpuks meie kõigi elu määraja ja see peaks olema meie endi huvides.

Carmen: Noorte teadmatus on üsna suur. Meil tekkis tunnis väike arutelu, et kes kavatsevad sel aastal valima minna ning 24. õpilasest teadis vaid 3, et nad lähevad valima, mis on äärmiselt väike arv. Ja kui põhjuseid küsiti, siis peamine põhjus oligi teadmatus, et ei teata erakondi, ei teata isegi isikuid, kindlasti ka mitte põhimõtteid. Ma arvan, et siin on suur roll sellel, et me koolis ja ka kuskil mujal väliskeskkonnas seda informatsiooni väga kergelt ei omasta, kui just ise ei ole aktiivne inimene, kes vaatab uudiseid ja jälgib kõike, mis toimub.

Joosep: Mul on mulje, et 16 - ja 17 - aastased noored ei tea nende valimiste kohta, nad ei tea parteisid ega isikuid. Mul on jäänud tunne, et inimesed, kes teavad sellest on kas ise aktiivsed või neile on vanemad nendest asjadest rääkinud.

Kas tajute õpetajate poolset propagandat? Kas teie valimiseelistus kattub teie vanemate omaga?

Frederik: Jüri gümnaasium on antud küsimuses käitunud väga professionaalselt ja järginud haridus- ja teadusministeeriumi poolt antud suunitlusi, et kool ei tohi olla keskkond poliitika tegemiseks. Teise küsimuse vastuseks ütleksin ma, et kindlasti mängivad meie kõigi valimiseelistustes rolli traditsioonilised eelistused, mis tulenevad näiteks perekonnast või ka näiteks piirkonnast. Samas ei ole see alati nii. Leian enda osas, et inimesena kes ma olen ise poliitikaga tegelenud, kes sellest huvitub, on mul selgelt välja kujunenud enda ilmavaade, mis ilmtingimata ei ühti just minu vanemate omaga. Seega mina võin öelda, et vähemalt mina kui noor olen selles mõttes poliitiliselt selgrooga. On oluline, et noored küsiksid küsimusi, et nad oskaksid näha pilti laiemalt ja võib olla järgides ainult traditsioone, ei ole see nii.

Carmen: Õpetajate poolt sellist mõjutamist, võin julgelt öelda, ei ole. Poliitika tuleb meil teemaks üsna harva, ja kui siis ka väga üleüldiselt. Ma arvan, et väga suurel osal õpilastel ja noortel tuleb see eelistus ka vanemate poolt. Isiklikult ma võin öelda, et ma tean nende põhimõtteid ja ma tean enda põhimõtteid - mõnes kohas need kattuvad, mõnes kohas mitte.

Joosep: Õpetajate poolt ei ole kindlasti mingit manipuleerimist või enda poole kaasamist. Näiteks minul isiklikult on tulnud poliitilised vaated vanemate poolt, nad on seletanud mulle, kuidas nemad näevad erinevaid erakondi ja ma nõustun sellega.

Saskia: Mida veel lisada, et kuna praegu see noorte poolne valimine on veel nii uus, siis võib olla tõesti oleks vaja lasta meil märgata, et me ei saa seda infot praktiliselt mitte kuskilt. Tänu sellele arvan ka, et väga palju mängib rolli, vähemasti minu puhul, et mida vanemad arvavad ja ma arvan, et nemad on mind suunanud selles teemas. Minuni jõuabki info praktiliselt ainult läbi vanemate. Kooli osas võin öelda, et õpetajad hoiavad seda täiesti lahus, see on kindlasti väga õige.

Georg: Mina sel aastal veel valima minna ei saa, mul puudub täielik teadmine, kes üldse on kandideerijad. Sellist infot minuni koolis ei jõua ja samuti õpetajad ka ei tõsta seda teemat eriti üles. Õpetajate mõju otseselt ei ole. Mõnikord mõni õpetaja küll küsib, et kelle poolt te tahate valida, kuid samas keegi ei tea sellest midagi ja ei oska vastata. Minu huvi poliitika vastu tuli sellest, et minu lähisugulane töötab Kärdlas.

Frederik: Selle teema lõpetuseks ma kutsuksin kõiki noori osalema Rae valla valimisdebatil, mis toimub 3. oktoobril Rae kultuurikeskuses algusega kell 18.00. See on puhtalt hariduslikul eesmärgil ellu kutsutud, kus saabki teada laiemalt valimiste toimumise ja kandidaatide kohta. Mis on nende lubadused, milline ilmavaade. See üritus annab kindlasti noortele hea eelduse minna valima 15. oktoobril.

VALIJA MEELESPEA

5 - 8 oktoobril saab eelhääletada maakonnakeskuste valimisjaoskondades.

5 - 11 oktoobril kuni kella 18.00 – ni saab ööpäevaringselt elektrooniliselt hääletada. Eestis on valijal võimalik usaldusväärselt tuvastada e-hääletamise süsteemis riiklikult väljastatud isikutunnistuse alusel, milleks on ID-kaart, digi-ID või mobiil-ID.

E-hääletamise lühikirjeldus: https://www.valimised.ee/et/e-h%C3%A4%C3%A4letamine/e-h%C3%A4%C3%A4letamise-%C3%BCldkirjeldus.

9 - 11 oktoobril saab alates kella 12.00 - 20.00 – ni eelhääletada kõigis valimisjaoskondades. Rae valla valimisjaoskonnas nr 2 (Aruküla tee 9, Jüri alevik) toimub ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamine ja asukohas hääletamine st eelhääletada saavad ka need, kelle registrijärgne elukoht on väljaspool Rae valda või siis märgitud Rae valla täpsusega.

15. oktoober on valmistepäev. Oma hääle saab anda valijakaardil märgitud elukohajärgses valimisjaoskonnas alates 9.00 - 20.00 – ni. Toimub ka kodus hääletamine.

P.S Valimise õigust kinnitab valijakaart, mis jõuab iga valija e-postkasti või rahvastukuregistris märgitud kodusele aadressile hiljemalt 30. septembriks 2017. Kui valijakaarti ei ole märgitud kuupäevaks tulnud, aga valimiste päevaks, 15. oktoobriks on vanus 16 aastat, siis tuleb ühendust võtta Rae vallavalitsusega. Kontakt: info@rae.ee, tel 6057990

KAS TEADSID ET

16-17 - aastaseid valijaid on käesoleva aasta alguse seisuga 24 153, Rae vallas hääletab ligi 300 noort. Valijaid kokku on Eestis 1 101 641.

E-häält saab muuta. Paberhääletamisel antud häält muuta ei saa.

VAATA LISAKS

https://www.valimised.ee

Foto Rae Sõnumid

Georg Sikka (15), Carmen Lepik(17), Joosep Tiitus (16) ja Frederik Tihhonov (18) Jüri raamatukogus