Saame tuttavaks Harjumaa aasta tegijatega Rae vallast

Möödunud aasta lõpus kuulutati välja Harjumaa 2024. aasta tegijad. Rae Sõnumid tutvustab pisut lähemalt kõiki Rae valda tulnud tunnustuste saajaid.

Aasta sädeinimene 2024 – GERLI LEHE

Gerli, kuidas saadakse sädeinimeseks?

Sädeinimeseks saadakse läbi pühendumuse ja sooviga teha midagi head oma kogukonna jaoks. See ei tähenda üksnes suuri tegusid, vaid pigem siirast hoolimist ja valmisolekut panustada. Peab olema avatud, märkama inimesi enda ümber ja leidma võimalusi, kuidas aidata või inspireerida. Üksi ei saa aga keegi särada – just ühiselt tegutsedes ja teiste toega saab muuta midagi tõeliselt suureks.

Mis inspireerib ja motiveerib kõige enam kogukonna heaks tegutsema?

Mind inspireerivad kõige rohkem inimesed, nende rõõmsad ja rahulolevad näod, siirad tänusõnad ja teadmine, et minu tegemised loovad inimestele häid mälestusi. Motiveerib ka andmise rõõm, see eriline tunne, mis tekib, kui tead, et oled kellegi elu natuke paremaks muutnud. Minu pere, abikaasa ja lapsed on minu suurim tugi ja inspiratsioon. Nende mõistmine ja toetus on võimaldanud mul jagada oma aega ja energiat kogukonnale.

Milliseid väärt õppetunde oled saanud, mida ka teistega jagada?

Olen õppinud, et ükski säde ei sütti üksi – koostöö ja teiste toetus on asendamatud. Samuti olen mõistnud, kui tähtis on hinnata igaühe panust, ka siis, kui see tundub väike või jääb märkamatuks. Kõige olulisem on uskuda, et igal pingutusel on tähendus, isegi siis, kui tulemust kohe ei näe. Ja muidugi – andmise rõõm on tõepoolest suurem kui saamise rõõm.

Mida sellise tunnustuse saamine Sulle tähendab?

See puudutab mind sügavalt, sest ei ole ainult minu tunnustus – see kuulub kõigile, kes on minu kõrval sellel teekonnal olnud.  Minu pere, kogukond ja kõik need inimesed, kes on oma väikeste, kuid hindamatute tegudega kaasa aidanud, väärivad seda tunnustust sama palju kui mina. Tunnustus annab mulle jõudu ja inspiratsiooni, et edasi minna ja veelgi rohkem panustada.

Aasta turvalisusesse panustav organisatsioon 2024 – SUURSOO KÜLASELTS

Küsimustele vastab Suursoo külavanem Fredy Lehe.

Millised turvalisusega seotud küsimused olid küla jaoks esmatähtsad, mis vajasid lahendamist?

Suursoo küla jaoks olid turvalisuse seisukohalt esmatähtsad küsimused seotud valmisolekuga suurte tormide ja tuiskude ajal ning metsatulekahjude ennetamise ja nende tagajärgedega tegelemisega.

Mis on peamised tegevused, millega Suursoo külaselts on turvalisuse teemal silma paistnud?

Külal on oma kerksuskeskus, kuhu saab hädaolukorras koguneda. Kevadeks 2025 varustatakse keskus autonoomse elektrisüsteemiga, mis on ühendatud päikesepargiga, ning lisaks luuakse valmisolek generaatori kasutamiseks. Keskus tagab hädaolukorras elektri, vee ja sooja, pakkudes kogukonnale turvalist tugipunkti.

Koostasime põhjaliku hädaolukorra plaani, mis sisaldab selgeid juhiseid ja tegevuskava. Koostöös külaelanikega kaardistasime ressursid ja koolitusvajadused. Toimus Punase Risti esmaabikoolitus ja päästeametiga koostöös lauaõppus, mille tulemusena valmisid ükslehed juhistega kiireks ja tõhusaks reageerimiseks hädaolukordades.  Lisaks viidi läbi kaks praktilist õppuspäeva, kus kasutati Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusega soetatud seadmeid.

2024. aasta taotlusvooru toel soetame elustamisaparaadi AED, lumefreesi ja kuivtoidupakid, et pakkuda vajadusel esmaabi, sooja varjualust ning turvalisi ligipääsuteid.

Mida soovitate teistele kogukondadele, kes mõtlevad ka panustada turvalisusesse?

Soovitame alustada ohtude ja vajaduste kaardistamisest ning kaasata elanikke hädaolukorra plaani koostamisse, et lahendused vastaksid kohalikele vajadustele. Regulaarsed koolitused ja praktilised õppused koostöös Päästeameti jne tõstavad teadlikkust ja oskusi. Oluline on luua kerksuskeskus või kogunemiskoht vajalike ressurssidega, jagada elanikele infot hädaolukorras vajalikest varudest ning pidada kogukonnaga ühiselt kriisivalmiduse teemadel nõu. Koostöö omavalitsuse ja ametkondadega ning kogukonna ühtsus on turvalisuse tõstmise alus.

Parim LEADER elukeskkonna projekt 2024 – BMX RATTAKROSSI RADA UUESALUS

Küsimustele vastab BMX Tallinn juhatuse liige ja LEADER projekti eestvedaja Eger Karuse.

Kust tuli idee selle projekti jaoks?

Peamine põhjus oli selles, et Põhja-Eestis ei ole mitte ühtki  avalikuks kasutuseks mõeldud BMX-krossi rada. Meie visioon ja soov oli teha paik, kus kõik lapsed saavad tulla jalgrattaga rajale aega veetma ning huvi korral hakata ka trenni tegema.

Raja ehitamise esimese etapi LEADER projekti mõte tuli ühe teise jalgrattaklubi treenerilt, kes jagas oma positiivset kogemust. Hakkasin seejärel uurima erinevaid toetuse võimalusi ning Põhja-Harju koostöökogu imeliste naiste toel me esimese LEADER projekti ka töösse panime. Lisaks tuleb kindlasti tänada Harjumaa Omavalitsuste Liitu, mis Kohaliku Omaalgatuse programmiga raja kurvide ja stardivärava ehitamist toetas ning Rae valda, mis samuti õla alla pani ning kogu raja ehitamise ideele hoogu juurde andis.

Aga selge on see, et kui meie enda inimesed ei oleks sellesse projekti pannud sadu, kui mitte tuhandeid vabatahtliku töö tunde ja meile ei oleks tulnud appi ca 25 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut, siis vaid nende projektitoetuste abil me seda rada valmis ei oleks teinud.

Mida selline projekt annab ühele kogukonnale/vallale?

Projekti suurem eesmärk oli panustada Rae valla elukeskkonna arengusse ning pakkuda kohalikele, ennekõike lastele ja noortele, uuenduslikku vaba aja veetmise võimalust. Samuti on meie visioon arendada kogu Eesti jalgrattasporti – Uuesalu välirada on Põhja-Eestis esimene omasugune.  Augustis avatud rada on juba tänaseks rattaga sõitma innustanud väga paljusid piirkonna lapsi ja noori, kellel on nüüd hoopis uutmoodi kvaliteetne võimalus tegutseda aktiivselt värskes õhus.

Kust leidsite info projekti kohta? Kui keeruline on sellist projekti ette võtta kogukonna tasandil?

Infot projektide kohta – nii LEADER, KOP kui Rae valla investeeringutoetused – leidsin iga projekti kodulehelt.  BMX-kross on tõeline kogukonna spordiala. Meie klubis on imeline kogukond ning ka Uuesalu külasse on koondunud kogukonnainimesed.  Iga sellise projekti õnnestumiseks on vaja üht väikest punti suurepäraseid inimesi, kelle isiklik motivatsioon on kõrge, kes veavad eest ning kes näevad väljakutsetes võimalusi ja lahendusi. Teistele kogukondadele soovitan ma seda loomulikult iga kell – leidke endi seast inimesed, kellel silm särab ja kes jaksavad teha, ning hakake otsast pihta.

Milliseid emotsioone tekitas saadud tunnustus?

See teeb südame ütlemata soojaks, kui märgatakse ja tunnustatakse. See on meile suur au ning me oleme tõesti väga tänulikud kõigile neile inimestele, kes sellel hullumeelsel teekonnal on oma õla alla pannud või kogu hingega sisse hüpanud.

Parim LEADER koostööprojekt 2024 – „ARUKAD KÜLAD, NUTIKAD KOGUKONNAD“ (Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald)

Küsimustele vastab projektijuht Signe Valdmann Põhja-Harju Koostöökogust.

Mis oli projekti „Arukad külad, nutikad kogukonnad“ peamine idee? 

Projekti peamine eesmärk oli luua aktiivsete eestvedajate/külade võrgustik, kes saaksid üksteisele olla toeks – jagada kogemusi, praktilisi teadmisi ja n-ö tööriistu. Selleks toimus  palju ühiseid väljasõite, kohtumisi ja välisõppereise.

Projektis osalejad ongi kõige väärtuslikemaks pidanud just võrgustikukohtumisi ning õppereise Taani ja Hollandi kogukondade juurde. Võimalus näha, kuidas teised toimetavad, andis kõige rohkem inspiratsiooni ja indu luua muutusi ka enda kogukonnas.

Lisaks töötasime enda piirkonnas välja kolmeastmelise programmi, kus osales Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallast kokku üheksa küla. Rae vallast lõid kaasa Suursoo, Lagedi ja Aaviku ning koostasid või uuendasid oma külade strateegiad, viisid ellu enda vajadustele vastavalt koostatud motivatsioonipaketi väärtusega 3000 eurot ja osalesid õppereisil Hollandisse.

Mida on see projekt andnud kohalikele kogukondadele?

Kindlasti võib öelda, et tänu sellele projektile tekkis sidus võrgustik Rae, Jõelähtme ja Viimsi  valla külade vahel, samuti aga loodi head kontaktid Nelja Valla Kogu ja Kodukant Läänemaa piirkonna küladega. Projekti jooksul koostatud või uuendatud külade strateegiad aitavad kindlasti fookust hoida olulisel – oma kogukonna teadlik ja jätkusuutlik arendamine.

Et projekt on tõesti olnud edukas ja vajalik, tõestab kõige paremini osalejate tagasiside: kaasatus tegevustesse on alati olnud pea 100% ning osalejad on tunnistanud, et just tänu sellele programmile on nad saanud külaseltsi juurde uusi aktiivseid liikmeid ning eestvedajad leidnud ka ise uut
energiat.

Kas kogukondade inspireerimiseks on kavas ka uusi algatusi või jätkuprojekte?

Kogukondade arendamine on Põhja-Harju Koostöökogu strateegias olulisel kohal. Hetkel valmistame ette jätkuprojekti „Arukad kogukonnad“, mille tegevused on planeeritud aastatele 2025–2027. Selle eesmärk on hoida ja tugevdada piirkonna arukate külade võrgustikku ning suurendada koostööd teiste küladega üle Eesti. Tõsta osalejate teadmisi kogukonnatööst ning inspireerivate kohtumiste kaudu luua viljakas pinnas kogukondade jätkusuutlikule arendamisele läbi rohujuure algatuste.

Aasta sädeinimene Gerli Lehe ja Suursoo külavanem Fredy Lehe. Foto: erakogu