Säästev liikuvus – mis, miks ja kuidas?

Mis on säästev liikuvus?

Säästev liikuvus, liikumisviiside valik ja igapäevased liikumisharjumused on kliimaeesmärkide ja automaksu valguses tõusmas järjest aktuaalsemateks teemadeks, aga mida liikuvuseksperdid ja poliitikakujundajad üldse nendest teemadest rääkides mõtlevad ja tahavad?

Esiteks tahame tagada võimalikult paljudele inimestele hea ligipääsetavuse igapäevaselt olulistele teenustele ja paikadele. See tähendab, et teenusteni peaks jõudma mingi mõistliku x arvu (linnades tihti nt 15) minutite jooksul ning teekond sinna ei tohiks olla üleinimlikku pingutust või ebameeldivuste talumist nõudev.

Teiseks tahame, et võimalikult paljud inimesed kasutaksid oma argiliikumistel võimalikult palju säästvaid liikumisviise (jalgsi, rattaga, ühistranspordiga) ning võimalikult vähe autot. Siinkohal on oluline mainida ära ka mõned asjad, mida me kindlasti ei taha. Me ei taha kindlasti autosid ära kaotada või keelata, autojuhte taga kiusata, keskaega tagasi minna või muid äärmuslikke meetmeid rakendada, kuigi (sotsiaal)meedias tihti just nii asja esitletakse. Tänapäevane arusaam säästvast liikuvusest on sügavalt inimeste vajaduste ja heaolu keskne ehk kellegi kiusamisest või millegi peale surumisest on asi kaugel. Auto on hea tööriist, meie asi on pakkuda inimestele veel teisi tööriistu, et igaks tööks ei peaks kasutama autot. Täpselt nagu kodu remontimisel ei kasuta me igaks tööks haamrit.

Miks tahame, et inimesed kasutaksid säästvaid liikumisviise?

Kui hea ligipääsetavuse kasud on üsna ilmselged, siis säästvate liikumisviiside kasutamise puhul on asi tihti segasem. Levinud on arusaam nagu oleks liikumisviiside valik peamiselt kliimateema. Ei ole, kliimamuutused on vaid üks mitmest kaalutlusest – ka juhul, kui kliima oleks täiesti stabiilne, oleks meil ikkagi väga mõistlik autokasutust vähendada ja säästvate liikumisviiside kasutust tõsta. Nagu mainitud, on auto hea tööriist, aga ka head tööriistad võivad olla kehvade mõjudega, kui neid kasutatakse liiga palju või valedel viisidel või otstarvetel. Täpselt nagu erinevad nutiseadmed saavad olla tööl ja majapidamises väga kasulikud, aga liiga suures koguses või sihitult tarbides osutuvad hoopis inimesele kahjulikuks. Autokasutuse puhul väljenduvad kahjulikud mõjud eelkõige tervisekahjudes (vähene füüsiline koormus, liiklusõnnetused, mürareostus, õhusaaste), aga ka näiteks igapäevaste marsruutide distantside kasvus (autod võtavad palju ruumi) ja leibkonna kulude kasvus (inimesed alahindavad oma autole kuluvat summat keskmiselt kahekordselt). Need kulud on tõepoolest suured ja just seetõttu peaksime püüdma neid vähendada. Mida vähem on ühiskonnal välditavaid kulusid, seda jõukamad me nii indiviididena kui ka ühiskonnana oleme.

Kuidas tahame autokasutust vähendada?

Õnneks on autokasutuse kulud suures osas justnimelt välditavad. Erinevad küsitlused on näidanud, et kui tingimused säästvate liikumisviiside kasutamiseks oleksid piisavalt head, sooviks ilma autota liikuda suur enamus eestlastest. See teadmine ühtib suuresti üldisemate teadmistega inimeste liikumisviisi valiku otsustusprotsessist: indiviidid lähtuvad oma igapäevastes liikuvusotsustes täiesti mõistetavalt praktilistest kaalutlustest, nagu ajakulu, lihtsus ja liikumisviisi kulukus. Just need on näiteks tuntud rattalinnas Kopenhaagenis ratturite peamised kaalutlused rattaga liikumiseks. Keskkonnasõbralikkus on märksa vähem oluline. Ehk me ei peaks utsitama inimesi keskkonna nimel ohverdusi tooma, vaid muutma keskkonnasõbralikud valikud nii liikuvuses kui ka mujal lihtsaks ja loogiliseks.

Täna on autoga liikumise tingimused Eestis endiselt tunduvalt paremad kui teiste liikumisviiside omad. Mõni ime siis, et inimesed palju autot kasutavad, see ongi paljude jaoks täna kõige lihtsam ja loogilisem viis oma argiste toimetuste tegemiseks. Vastutus autokasutuse vähendamise eest lasub seega eelkõige riigil ja kohalikel omavalitsustel, mitte indiviididel. Indiviidide poolt on soov ja valmidus autokasutuse vähendamiseks juba täiesti olemas, ekspertidel ja poliitikakujundajatel tuleb selle võimaldamiseks lihtsalt kiiresti säästvate liikumisviiside tingimusi autokasutuse omadele järele aidata. Niimoodi targalt ja inimeste vajadustest lähtudes