Tugiisiku töö annab peredele võimaluse

Paar aastat tagasi tundis tänaseks kahe tüdruku-tirtsu ema ja Rae küla elanik Elis Kaurson oma südames, et sinna on tulnud ruumi veel ühele lapsele ja nii asuti planeerima perelisa. Seda, et meie loo ühe peategelase, perekond Kaursonite teise lapse Britaga, on midagi teistmoodi sai pere aru alles mõned kuud peale lapse sündi.

„Rasedus ja kõik läks hästi, sünnitus samuti aga ühel hetkel märkasime, et midagi on natuke valesti. Brita ei hoidnud pead nii ilusti püsti, ei jõudnud pöörata ja keerata. Alguses keegi ei saanudki aru, et mis viga on aga sel aastal suvel tuli diagnoos, et Brital on geenirike,“ selgitas Elis.

Diagnoositud geenirike sedavõrd haruldane, et esineb vaid üheksal lapsel maailmas ja tähendab lühidalt selgitades, et väikese preili areng ei ole täna oma eakaaslastega samal tasemel – ta ei saa kõndida, iseseisvalt liikuda ega rääkida ehk vajab hakkama saamiseks abi.

„Meie lähim saatusekaaslane on 9-aastane Briti poiss, kes hakkas kõndima nelja aastaselt, esimesi sõnu ütlema viieselt ja omal viisil suhtlema umbes kuueselt,“ selgitas ema Brita tuleviku väljavaadetest kõneledes.

Mis saab edasi?

Kui Elise lapsehoolduspuhkus hakkas lõppema, asus ta otsima variante, mis teha edasi. „Pöördusin oma murega valla poole ja kuigi ma alguses ise kaalusin Taaramäe lasteaeda, kus on erivajadusega lastele rühm, siis vallast soovitati, et äkki prooviks  tugiisikuga koostöös tava lasteaiarühma. Meid nõustanud ametnik soovitas ise Assakut, sest siin on väiksem maja ja rahulikum õhkkond,“ rääkis Elis.

Seejärel aga jäi perele ülesandeks leida tugiisik, kes Britaga koos lasteaias käima hakkaks. „See  ei ole lihtne aga me olime õnnega koos – Luule töötas varem minu isa juures aga olles ka ise lapsevanem ei sobinud talle enam senised õhtused tööajad. Minu isa julges teda aga kohe soovitada ja nii ma läksin ja küsisingi,“ rääkis Elis täna nende pere elus asendamatut rolli kandva Luulega kohtumisest. 

Nõnda ongi, et väikene Brita käib juba teist aastat järjest Assaku lasteia Hiirekeste rühmas, kus nagu kõikidele teistelegi lastele pakuvad talle rõõmu nii kiikumine kui liivakastis mängimine, lihtsalt selle erinevusega, et ta teeb neid asju koos meie loo peakangelase ehk Luulega.

Tugiisik aitab peremudelil toimida

Rahuliku kuid kindlameelse olekuga Luule on oma tööst rääkides tagasihoidlik ja leiab, et sellega saaks hakkama iga üks, kellel süda on õige koha peal. „On häid päevi ja halvemaid aga karta ei ole küll midagi. Muidugi on raske, kui lapsel on näiteks tervis kehva ja alguses, uute asjadega harjumine,“ jääb Luule ausaks, „esimene aasta oli meile kõik uus - ka minu jaoks aga siis võtad endale selle aja istud ja mõtled ning kuidagi on kõik need olukorrad lahenenud. Ja isegi, kui enam kuidagi ei oska, siis võtad lapselt ümbert kinni ja kallistad,“ lisas Luule, seniseid suurimaid väljakutseid kirjeldades.

Kõige olulisem on tahe

Kuigi Luulel puudus varasem kogemus erivajadusega lastega töötamisel, oli tal tänu pikaaegsele kogemusele klienditeeninduses saanud koolitusi nii esmaabi kui ka psühholoogia alal. Kõige rohkem aga kuulab ta enda sõnul sisetunnet – „ma olen ise ka ema ja Brita puhul kehtib sama, ma teen seda, mida ma emana selles olukorras teeks,“ lisas Luule.

Ja Elise sõnul sellest täiesti piisab ning on rohkemgi, kui nad oskasid oodata. „Luule teeb kõike – olgu lasteaias vaja hüpata, joosta või keerutada,“ kirjeldab Elis tänutundest pakatavalt „ja eriti tänulikud oleme, et mõnikord, kui mul töö ei võimalda siis Luule käib Britaga ka teraapias. Võtavad takso ja sõidavad linna ja teevad kõik need võimlemised ja asjad kaasa,“ lisas ta.

Seda, et Luule teeb on tööd südamega on aga märgatud ka mujal – tänavu pälvis ta Sotsiaalkindlustusameti tänukirja, mis anti üle rahvusraamatukogus toimunud tunnustusüritusel.  Tugiisikute vahendamise ja nende rahastamise eest seisva EELK Diakoonia-ja ühiskonnatöö sihtasutuse raske ja sügava puudega laste tugiteenuste koordinaator Merit Jõgi sõnul on Luule ja Brita pere lugu eriline just nende vahel tekkinud sideme tõttu. „Kahjuks ei ole sedavõrd pikka ja stabiilne koostöö ühe pere ja tugisiku vahel väga tavapärane ja seetõttu väärib see tunnustust - tugiisik peaks olema nagu perekonnaliige ja nende puhul see nii ka on,“ rääkis Jõgi, kes lisaks kiitis ka Luule osavõtlikust organisatsiooni komisjonides ja koolitustel osalemises. 

Rae Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist Veroonika Bojetskaja sõnul on tugiisiku teenused väga soovitud kuid peredele on selle õige inimese leidmine suur väljakutse. „Kõige enam ongi probleeme just perede ja tugisiku vahelises suhtluses. Niigi keerulises olukorras vanemad seavad uuele inimesele ülikõrged ootused, kuid tänase süsteemi juures on keeruline leida inimesi, kes neid suudaks täita,“ selgitas ta. „Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja oma osa paneb ka vald, kuid selle töö eest saadav tasu ei ole siiski liialt suur. Seetõttu ongi kõige olulisem tahe ja väga hästi sobibki see töö näiteks tudengitele või inimestele, kes lihtsalt soovivad karjäärimuutust või midagi ühiskonna heaks ära teha,“ selgitas ta.

Kõiki inimesi, kes sooviks tugiisiku tänuväärset ametit proovida, ootab Rae vallavalitsus endast aga julgelt märku andma. 

Töökuulutus SIIN.

Lisainfo: 

Siret Kiik
Erivajadustega inimeste spetsialist
55964361
siret.kiik(ät)rae.ee

Foto: Tavaline tööpäev. Tugiisiku roll on lapse abistamine, juhendamine ning toetamine õpetaja juhendatud tegevuste läbiviimisel lasteaias või koolis.