Rae vallas on viimasel ajal liikvel mitmeid uusi nägusid, kes meie vallas korda aitavad luua. Rae Sõnumid käis töövarjuks Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnapolitseinikel Malle Tiirussonil ja Sten Suimetsal ning uuris, kuidas on Rae vallas lood siseturvalisusega. Töövarjupäeva mahtus näiteks kohtumine Jüri Gümnaasiumi ühe algkooli klassiga, patrullimine valla teedel teostades liiklusjärelevalvet ja avaliku korra tagamist ning mitu kodukülastust koos valla lastekaitsespetsialistiga õigusrikkumisi toime pannud laste juurde. Päev oli põnev ja rutiini lõhna polnud tunda.
Mis ajast olete Rae vallas ametis ja mis on teie taust?
Malle: Mina olen Rae vallas juba poolteist aastat. Enne seda olin kaheksa aastat Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis täiendusõppe juhtivspetsialist. Ma olen ise õppinud küll kriminaalpolitsei suuna peal, aga teadsin juba peale kooli, et tahan olla pigem päris elu keskel ja olen seda korrakaitsetööd rohkem nautinud. Elan ka ise Rae vallas ja kui tekkis vaba ametikoht siia, siis ma ei kahelnud hetkekski. Antud tööd olen varem teinud ka Anija vallas.
Sten: Mina olin samas piirkonnas varem 7 aastat patrullpolitseinik ehk olen valla murede ja rõõmudega kursis. Loomulikult on oluline ka see, et elan ise Rae vallas ehk iga päev lähen tööle rõõmuga ja tunnen tugevat sidet. Olen piirkonnapolitseiniku ametikohal käesoleva aasta algusest.
Veebruaris asub Rae vallas tööle ka uus piirkonnapolitseinik Jevgenia.
Kuidas teil omavahel töö on jaotatud?
Malle ja Sten: Töö on meil jaotatud väga orgaaniliselt, kõigil on samad tööülesanded. Tänaseks on noorsootööpolitseiniku amet Eestis ära kaotatud ehk meil pole mingit spetsialiseerumist, teeme kõike võrdselt. Võtame arvesse, mis on kellegi tugevused ja jagame tööülesanded vastavalt.
Mitmele abipolitseinikule hetkel Rae vallas oleks ruumi ja millistes ülesannetes neid kasutatakse?
Malle ja Sten: Aktiivselt käib hetkel Raes panustamas kaks abipolitseinikku, aga muidu on Raest meil mitmeid abipolitseinikke. Vaja oleks kindlasti rohkem ning tööülesanded sõltuvad juba konkreetselt inimeste huvidest, mis on väga erinevad. Kasutame neid palju ka avalikel üritustel, näiteks Rae valla külade päeval. Eelmisel aastal tegid kaks abipolitseiniku liikluses kokku üle 100 töötunni, mis on väga märkimisväärne. 100 tundi vabatahtlikku tööd!
Huvi korral saab abipolitseinik lisaks piirkonnatööle panustada ka abistades patrullis, uurimises ja ka teistel tööliinidel. Kõige suurem hüve on see, et tänu abipolitseinikele kasvab meie teadlikkus kohalikest probleemidest, sest iga inimene on oma kogukonna muredega kõige paremini kursis.
Valla elanikkond on suur (üle 20 000 inimese ) ja raske on kõigi muredeni jõuda. Hea suhe kogukonna ja küla- või alevikuvanematega on väga oluline.
Kuidas näeb välja abipolitseiniku graafik?
Kuna abipolitseinik on vabatahtlik, siis panustamine toimub pigem selle järgi, millal abipolitseinik saab tulla, millises tegevuses sooviks õla alla panna ja millist abi siis parajasti vajatakse. Võimalik on abistada meid ka paar tundi mõnel endale sobival päeval, juba sellest on palju abi.
Mis on vabatahtlikele mõeldud hüved?
Eelkõige pakub organisatsioon oma abilistele võimalusi tähendusrikkaks ja põnevaks eneseteostuseks riigi siseturvalisuse loomise maastikul. Oma vabatahtlikele pakub organisatsioon mitmekülgseid koolitus- ja enesearendamise võimalusi. Abipolitseiniku roll võib olla ka esimene samm päris politseinikuks saamise suunal.
Millised on eeldused abipolitseinikuks saamisel?
Suurimateks eeldusteks on organisatsiooniga ühtivad väärtushinnangud ja kõrgendatud sotsiaalne vastutustunne ning soov inimesi aidata. Samuti oodatakse abipolitseinikult head füüsilist vormi, vähemalt põhiharidust ja riigikeele oskust vähemalt B2 tasemel. Täpsemalt soovitame tutvuda tingimustega ja soovi korral täita avaldus aadressil abipolitseinik.ee
Uuele abipolitseinikule on ette nähtud ka mentor, kes teda alguses abistab ja suunab.
Millised on teie ootused ja unistused?
Soovime, et meiega liitub mitmeid uusi abipolitseinikuid. Nemad on meile lisaks koos patrullimisele ka oma koduümbrusest info toojad, nt kus on vaja rohkem liiklusjärelvalvesse panustada või muu probleemne koht. Samuti oma naabrite ja kogukonna esmane nõustamine politseilistes küsimustes. Koos on lihtsam! Sest lõppkokkuvõttes on meie kõigi eesmärk ju sama – turvalisem Rae vald!
Hetkel on piirkonna politseinikele aktiivselt abiks kaks kohalikku abipolitseinikku. Üks neist on Karl Eilo.
Millest sündis otsus hakata Rae vallas abipolitseinikuks? Kas ja kuidas on see Sinu elu muutnud?
Konkreetset otsust just Rae vallas abipolitseiniku tööd teha mul polnud. Elukohapõhiselt määrati mind Ida-Harju politseijaoskonna ridadesse ning hakkasin seal vaikselt enda tutvusringkonda suurendama. Ühel hetkel sain oma rühmaülemalt teada, et Rae valda on tööle tulemas uus piirkonnapolitseinik ning otsustasin ise ühendust võtta. Tuli välja, et tegemist on väga heasüdamliku ja hakkaja ametnikuga ning nüüdseks ma peamiselt ainult enda kodukohas, Rae vallas, patrullingi.
Oma kodukoha inimesi aidata ja siin korda tagada on väga uhke ning hea tunne. Tänu vallas patrullimisele olen saanud näha ja kuulda justnimelt omaenda valla inimeste eluolu, probleeme ning muresid ning proovinud neid siis jõudumööda ka lahendada.
Millised on olnud kõige põnevamad avastused abipolitseiniku ametis oldud aja jooksul?
Olen avastanud, kui palju erinevaid inimesi meil Eestis ikka elab. Kõigil meil on omad mured, rõõmud, kahetsused ja plaanid ning politseinik peab ametnikuna kõigi nende inimestega ühise keele leidma. See on kohati väga raske ja kurnav, aga samas ka põnev, väljakutseid pakkuv ning väga arendav.
Kas ja miks soovitaksid teistel vallaelanikel abipolitseiniku rolli kaaluda?
Absoluutselt soovitan! Kas vabatahtlik päästja või abipolitseinik, vahet pole, aga peaasi, et igaüks panustaks oma kodukoha heaolusse kuidagigi. Meil on Eestis loodud vabatahtlikele suurepärased võimalused ja vabadused, ärme raiska neid lihtsalt ära. Tulge ja proovige, igal inimesel on mingi teadmine või oskus, mis tuleb kasuks ning alati on võimalus loobuda, tegemist pole kohustusliku ametiga. Abipolitseinik ei pea vaid patrullis käima, aidata saab ka mitmel teisel viisil. Uurige erinevaid võimalusi ja pange ennast proovile!
Piirkonnapolitseinikud töötavad igapäevaselt aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik.
Kontaktid:
Sten.Suimets@politsei.ee, tel 612 4655
Malle.Tiirusson@politsei.ee, tel 612 4671