Jaanuaris toimus Lagedil ürituste sarja „Planeerime koos Lagedit“ raames kohtumine kohaliku kogukonnaga. Selle nime all viime läbi erinevaid töötube ja avalike arutelusid, mis panustavad Lagedi uue üldplaneeringu koostamisse. Sel korral tutvustas Rae valla üldplaneeringute arhitekt Stina Metsis Lagedi kandi üldplaneeringu lähteseisukohti ning keskkonnaekspert Ingrid Vinn ettevõttest Hendrikson DGE üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõud. Need materjalid on tutvumiseks üleval ka Rae valla kodulehel: rae.ee/lagedi.
Hiljuti valmis ka Rae valla liikuvusuuring, mis annab samuti sisendit Lagedi kandi üldplaneeringusse. Uuringu tulemustest rääkis täpsemalt Marek Rannala Liikuvusagentuurist, kes juhtis uuringu koostamise töörühma. Ettekandele järgnes töötuba, kus üheskoos arutati, milliseid lahendusi oleks mõistlik Lagedil nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis arendada, et pareneks Lagedi kandi elanike igapäevase liikumise võimalused.
Arutluse all olnud lahendused toetuvad nii liikuvusuuringu tulemustele kui ka varem koostöös Tallinna Ülikooliga läbi viidud tegevustele, s.h näiteks liikuvusprobleemide kaardistusele 2023 Lagedi kodukohvikute päeval, 2024 toimunud töötubadele ning eelmise aasta mais läbi viidud liikuvuse eksperimendi tulemustele.
Muuhulgas olid lahenduste hulgas järgmised meetmed:
Rajada sõidutee tunnel Lagedi eri poolte vahele. See aitaks parandada Lagedi sidusust ning võimaldaks luua bussiliine, et ühendada Lagedi eri osad Jüriga. Samas on oht, et võib suureneda kohalik autoliiklus. Tunneli rajamisel on aga väga kõrge hind ning see vajab tihedat koostööd Eesti Raudteega.
Ehitada kohalikud puuduvad jalgratta- ja jalgteed Lagedi aleviku ja Lagedi külade vahel. Teedevõrgustiku laiendamine võimaldaks lastel turvalisemalt kooli saada, teistel elanikel kohalikku poodi, rongijaama jms. Muuhulgas on oluline, et uued, tihedamalt kasutatavad jalgratta- ja jalgteed oleksid vähemalt 3 m laiused, et nii ratturid kui jalakäijad mahuksid koos liikuma.
Kooli tee (Lagedi-Peningi maantee) ümberehitus küla peatänavaks. Peatänav tähendab kvaliteetsemat ja ohutumat keskkonda, kus on meeldivam liikuda ja viibida. Kitsamad sõidurajad, madalam kiirus, mõnusam keskkond jalgsi ja jalgrattaga liikujatele.
Jalgratta parkimise võimalus Lagedi rongijaama. Turvaline ja mugav rattaparkimine võimaldab paremat liikumisviiside kombineerimist, eelkõige rong + ratas, aga ka buss + ratas. Ratta saab panna katuse alla ja turvaliselt kinnitada. Tänu sellele, et Rae vald sai toetuse, mis rahastab Lagedi rongijaama ja kooli vahelise ühenduse loomist koos silla ehituse ning rattaparkla loomisega, realiseerub see lahendus juba 2025.–2026. aastal.
Rohkem kohalikke teenuseid Lagedi alevikku. Suurem kauplus, söögikohad, perearstikeskus, laste huviringid. Osa täiendavaid teenuseid võiks paikneda ka rongijaamas. Rohkem kohalikke teenuseid ei kata täielikult kõiki vajadusi, aga võimaldab sõita harvemini teenuste tarbimiseks kuhugi kaugemale. Teenuste lisandumisele aitab kaasa kohalike elanike hulga kasv, et teenus jääks ka ellu. Vald saab teenuste tulekut toetada planeerimise ja sobivate hoonete ehitamise soodustamise kaudu.
Iga töötoas osaleja sai anda hääli nendele lahendustele, mis neid kõige rohkem kõnetasid – eelistatud olid sõidutee tunnel raudtee alt, liikumisradade võrgustik Pirita jõe ääres ning jalgratta- ja jalgteede võrgustiku laiendamine. Kuigi ühistranspordi arendamise teemad said hääli vähe, ei tähendanud see, et need arengud oleksid ebaolulised, vaid pigem seda, et valla roll nende lahenduste realiseerumisel on pigem väike.
Mis saab edasi? Üldplaneeringu koostamine jätkub ning kõik laual olnud ideed kaalutakse üldplaneeringusse sisse viimise osas läbi. Lisaks koostame sel aastal Rae valla lähiaastate liikuvuskava, kus need meetmed, mille elluviimine võiks olla võimalik näiteks järgmise 5–10 aasta perspektiivis, leiavad kavas endale sobiva koha. Liikuvuskava ettepanekud arutame kogukondadega sel aastal läbi kõigis Rae valla kantides.
Foto: Õnne Kask