Turvalisus on koostöös loodud väärtus

Naabrivalve – hooli, märka, reageeri

Liikudes meie teedel ja tänavatel, torkavad tihti silma oranžid tahvlid teede ääres postide küljes või linnades majaseintel kirjaga „Naabrivalve piirkond“. Üsna tihti jäävad aga need inimestele arusaamatuks.

2000. aastal asutati Eestis kodanikualgatuse korras ühing MTÜ Eesti Naabrivalve, mille eesmärk on olla abiks elanikele turvalisuse suurendamisel kodudes ja nende lähiümbruses. Inimeste aktiivse tegutsemise tulemusel ühingu tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.

Üha rohkem tunnetatakse vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on „külas käinud“ valveta suvemajades. Puhkerajoonides on tihti probleemiks võõrad, kes ei allu kohalikule kehtestatud korrale. Kui valla- või linnakodanik leiab vajakajäämisi teda ümbritsevas ega suuda üksinda neid probleeme lahendada, siis on tihti abi oma piirkonna naabrivalvest.

Sellised juhtumid on viinud kogukonna rahva vajadusele otsida võimalusi turvatunde tõstmiseks. Ühise tegevusega on võimalik hoida oma ja naabrite elukeskkond turvalisem. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Politsei poolt läbi viidavatel aruteludel turvalisuse parandamise tõstmiseks tuuakse osavõtjate poolt välja ühe võimalusena naabrivalve tegevus.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel – hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna. Naabrivalve aitab ka paremat suhtlust liikmete vahel ja korra hoidmist piirkonnas. Valgamaa ühe piirkonna vanema Marek Käisi sõnul julgustab naabrivalvega liitumine inimesi teatama oma tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad ehk ei oleks sekkunud. „Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks,“ nentis Marek Käis.

Naabrivalve sektorid on loodud enamikes Eesti maakondades. Kokku on liitunud majapidamisi enam kui 500 erinevast paigast üle Eesti. Rae vallas on koos hiljuti lisandunud Loode piirkonnaga registreeritud 21 sektorit 537 majapidamisega.

Populaarsed on maakondades korraldatavad „Ohutuspäevad“, kus samuti saab naabrivalvelt vajalikku teavet.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui Sina aitad naabrit, aitab tema Sind!

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Henry Ford on öelnud: „Kui kõik liiguvad edasi koos, siis kordaminek tuleb iseenesest.“ Koos minnes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud.

Sõbralik naeratus ja „Tere!“ naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

Häirenupp

Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast. Täpsemat infot naabrivalve ja häirenupu kohta saab Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja tel 652 2522.