Ülle Siska 20 aastat raamatukogujuhina Rae vallas

Ülle Siska on Rae vallas raamatukogujuhina töötanud 20 aastat. Alustanud Jüri raamatukogu juhatajana, on ta praegu nelja raamatukogu ühendava Rae valla raamatukogu eesotsas. Vaatasime Üllega koos tagasi olulisimatele verstapostidele, rääkisime tulevikust ja ka unistuste raamatukogust.

Kuidas sai sinust raamatukogujuht?

Pea kõik olulised asjad on minu ellu kuidagi ise tulnud. Ühe tuttava soovitusel läksin tänasesse Tallinna ülikooli raamatukogundust õppima – ta teadis, et mulle meeldib väga lugeda ja et reaalained pole päris minu teema. Juba kaugõppes õppimise ajal kutsus ametist lahkuv Raasiku raamatukogu juhataja mind enda asemele tööle. Töötasin sellel kohal lõpuks 8,5 aastat. Vahepealse kõrvalepõike järel eraettevõtlusesse sain sõbrannalt soovituse asuda tööle Eesti pimedate raamatukokku. Paari aasta pärast tuli uus pakkumine ja jätkasin Tallinna keskraamatukogu Pirita ja Merivälja harukogu juhatajana. Jäin sellesse ametisse kolmeks aastaks ja tundsin, et teadmisi ja juhtimiskogemust on kogunenud piisavalt, et pürgida vaheastme juhi tasandilt päris raamatukogujuhiks. Sain taas vihje sõbrannalt, et Jüri raamatukogu otsib juhti, kandideerisin ja osutusin valituks.

Millise arengu on 20 aasta jooksul läbi teinud meie raamatukogud?

Kui alustasin tööd 27. mail 2006, asus Jüri raamatukogu veel praeguses Rae sotsiaalkeskuse hoones. Uute ruumide ehitus osana Jüri koolist alles käis. Õige pea siiski saime kolida raamatud uude majja, tegime selle töö ära loetud päevadega. Oli päris uhke tunne, kui 1. septembril kooli avamisele tulnud peaminister Ansip meie vastsete raamaturiiulite taustal teleintervjuud andis – mis sellest, et raamatud ei olnud veel kõik päris õiges asukohas.

Jüri kooli kolides muutus ka raamatukogu funktsioon: seni rahvaraamatukoguna tegutsenud asutus sai lisaülesande – hakkas osutama koolile põhikoguteenust. Kool andis oma ilukirjanduse üle Jüri raamatukogule ja jäi ise haldama vaid õpikute ja muude õppevahendite kogu. Meile tuli kohustus hakata ostma lisaks muule kirjandusele õppetöös vajalikke ilukirjandusteoseid ja seda koolile piisavas eksemplaride arvus. Tookord oli see väga uus suund raamatukogunduses ja meil käidi mujalt palju sellega tutvumas. Praegu tegutseb samade põhimõtete alusel ka meie Peetri raamatukogu, mis loodi Peetri kooli juurde 2009. aastal minu ettepanekul. 

Teine väga suur muutus toimus 2023. aasta alguses, kui neli Rae valla raamatukogu – Jüri, Peetri, Vaida ja Lagedi – liideti kokku üheks asutuseks.

Milline on Rae valla raamatukogu täna?

Tegutseme endiselt neljas asukohas ja raamatukogutööga tegeleb kokku 17 inimest, sh koduloobibliograaf, kes sisustab Rae valla koduloo veebilehte.

Lugejaid on 7300 – arvestades valla elanike arvu, võiks neid olla veidi rohkem. Ilmselt ei ole paljud uued elanikud veel teed meie juurde leidnud. Teeme tööd selle nimel, et nad siiski meie raamatukogud enda jaoks avastaksid. 

Raamatukogudel on palju tegevusi, möödunud aastal korraldasime 152 rühmakoolitust ning üle 300 ürituse ja näituse, peamiselt lastele. Töö lastega on väga oluline – et nad õpiksid armastama lugemist ja raamatuid. Hästi populaarsed on muinasjutuhommikud. Koostöös koolidega toimuvad emakeelenädala üritused. Lastele meeldib väga osa võtta iga-aastasest suvelugemisest.

Kuna töötasin varem pimedate raamatukogus, kutsusin toonase direktori, täispimeda Priit Kasepalu, Jüri kooli lastele esinema. Tänaseks on ta Rae valla raamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Jüri kooli vahelises koostöös juba ligi 18 aastat andnud siin 3. klassidele tunde teemal „Nägemispuudega inimeste toimetulek ühiskonnas“. Lastele pakub suurt huvi näha, kuidas täispime inimene igapäevaelus toime tuleb – Priit tutvustab neile punktkirjamasinat, pimedatele mõeldud kellasid ja muid abivahendeid.

Miks on tore raamatukogus töötada?

Raamatukogus on pingevaba töö ja siin toimetavad kirjandushuvilised laia silmaringiga inimesed – toredad, ühiste huvidega kultuurilembesed kolleegid.

Mulle isiklikult väga meeldib see, et töö ei ole rutiinne – korraga on käsil eri tegevusi ja ülesandeid. Raamatukogud arenevad pidevalt ja muutustega on huvitav kaasas käia. Näiteks koroona tõi raamatukogudesse järjest populaarsemaks muutuvad laenutuskapid. Väga suur ja uhke projekt oli raamatuaasta piltvaiba jõudmine Jüri raamatukokku ja selle tikkimine siin – see jääb kindlasti kauaks meelde.

Ja ikka: mulle lihtsalt väga meeldivad raamatud, raamatukogu kõigi oma kogude ja riiulitega ning kogu see õhkkond ja tegevus.

Milline on tuleviku- või unistuste raamatukogu?

Raamatukogundus on aastatega palju muutunud – pelgalt raamatuid täis riiulitega hooned inimesi enam nii ei köida. Raamatukogudest on kujunemas omamoodi kogukonnakeskused. Ka Eestis on juba käivitatud esimesed iseteenindusraamatukogud, kuhu lugejad saavad minna väljaspool tööaega raamatuid laenutama ja aega veetma. Sellist raamatukogu planeerime ka rajatavasse Raemõisa kooli. 

Unistus on ühest suurest tulevikuraamatukogust Rae vallas – kus oleks saal ürituste korraldamiseks, koosolekuruumid tehnikaga, heli- ja videosalvestusstuudiod jm nüüdisaegsed teenused, ruumid kursuste (nt õmblemine, kokandus jm) tarvis. Et raamatukogust saaks tõeline kogukonnakeskus. Üks uus raamatukogudele lisanduv roll on olla kriisiolukorras kerksuskeskus ja jagada elanikele esmast infot.

Ülle Siska. Foto: Ruth Roht