VAIMSE TERVISE KUU: Lapse suured tunded vajavad rahulikku täiskasvanut

Teame kõik, et lapse tunded võivad teinekord olla väga suured ja muutuda hetkega. Ühel hetkel on ta rõõmus, mängib ja naerab, järgmisel aga nutab, pahandab, karjub või nõuab. Lapse jaoks võivad need tunded olla päriselt üle jõu käivad – ta alles õpib mõistma, mis tema sees toimub ja kuidas sellega toime tulla. Ka lapsevanemal ei ole sellistel hetkedel lihtne. Lapse tugevad emotsioonid võivad tekitada ärritust, abitust, muret, süütunnet või väsimust. Mõnikord tahaks lihtsalt, et see hetk saaks kiiresti läbi. Ja see on täiesti inimlik. Ka vanem ei pea olema alati rahulik, kannatlik ja täiuslik.

Laps õpib tasapisi oma tundeid märkama, neile nime andma ja neid juhtima. Selles protsessis on kõige olulisemad tema kõrval olevad täiskasvanud. Laps õpib suuri inimesi jälgides, kas kurbus, viha, pettumus ja hirm on tunded, mida võib turvaliselt kogeda, ning mida nende tunnetega peale hakata. Kõige rohkem õpetab last see, kuidas temaga keerulisel hetkel ollakse. Kas täiskasvanu suudab jääda tema kõrvale, isegi kui tema tunded on suured? Kas keegi aitab tal rahuneda, selle asemel et nõuda, et ta kohe rahuneks? Kas ema, isa või õpetaja annab talle sõnumi: „Ma näen, et sul on praegu raske. Ma olen siin.“ Ja kui täiskasvanul ka endal vahel kannatus katkeb, ei ole kõik rikutud. Alati saab tagasi tulla, vabandada, kallistada, rääkida ja uuesti proovida. Laps ei vaja täiuslikku vanemat – ta vajab enda kõrvale turvalist ja hoolivat täiskasvanut.

Kõik tunded on lubatud. Kõigi tunnetega ei pea aga üksi hakkama saama. Abi küsimine ei tähenda, et lapsevanem või laps on millegagi halvasti hakkama saanud. Mõnikord on lihtsalt vaja kedagi, kes aitab olukorda kõrvalt vaadata ja leida uusi võimalusi. Kui tunned, et kodused olukorrad tekitavad korduvalt pingeid või lapse emotsioonidega toimetulek on keeruline, ei pea ootama, kuni mure suureks kasvab. Abi võib küsida juba siis, kui tekib küsimus.

Kust saab Rae vallas tuge?

Perepesa pakub peredele nõustamist, infot ja erinevaid tegevusi, mis toetavad lapse arengut ning vanemaks olemist. Perepesa psühholoogi poole võib pöörduda ka siis, kui küsimus või mure tundub esialgu väike. Sihtrühmaks on tulevased ja väikeste laste lapsevanemad.

Lasteaedade tugispetsialistid toetavad lapsi, peresid ja õpetajaid lapse arengut, õppimist, käitumist ja heaolu puudutavates küsimustes. Tugimeeskonda võivad kuuluda näiteks eripedagoog, logopeed, psühholoog või sotsiaalpedagoog. Esmase kontakti saamiseks tasub pöörduda oma lapse lasteaia tugiteenuste koordinaatori poole, kes aitab leida sobiva spetsialisti.

Rae sotsiaalkeskuses töötavad lastega kogukonnapsühholoogid Kadri Jürgenson ja Olga Luptova. Seal pakutakse lastele ka savi- ja loovteraapiat.

Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com