Vanemaealised on koormaks? Müüdid ja tegelikkus

Vanemaealiste inimeste kohta on laialt käibel hulk stereotüüpe, mis parimal juhul üldistavad tegelikkust liigselt või on lausa eksitavad. Mõtiskleme nende müütide üle.

Aeglase taipamisega, õppimisvõimetud

Vanusega võib info töötlemise kiirus tõepoolest veidi väheneda, kuid see ei tähenda kehvemat mõtlemist. Mitmed kognitiivsed võimed, näiteks oskus luua ümbritsevast tegelikust maailmast vaimne pilt, on paljudel vanematel inimestel paremadki kui noortel.

Oleme kuulnud väiteid, et „vanemad inimesed on nagu lapsed“ ja „lähevad vanaduses segi“. Kui inimesel tekivad sellised kognitiivse võimekuse häired, tulenevad need haigusest, mitte vanusest. Tegelikult paranevad paljud kognitiivsed võimed, näiteks sõnavara, kogemuspõhine otsustamine ja süsteemne mõtlemine, vanuse kasvades isegi.

Ka õppimisvõime säilib kogu elu, muutuvad vaid õppimisviisid. Vanemad inimesed õpivad rohkem seostamise ja vähem „pähe tuupimise“ kaudu. Mainiksin siinkohal kasvõi Eesti erinevates paikades tegutsevaid väärikate ülikoole, kuhu vaatamata suurtele saalidele tihti kõik soovijad ei mahu.

Ei valda piisavalt võõrkeeli

Tõsi, suur osa praeguste vanemaealiste inimeste elust möödus suletud nõukogude korra tingimustes, kus võõrkeelte õppimist ei tähtsustatud ja õpetamise tase oli nigel.

Samas on paljud 55-aastased ja vanemad inimesed taasiseseisvumise järel õppinud ära inglise keele, mõni isegi mitu keelt, sest seda nõudis muutunud töökeskkond. Keeleõpet motiveeris oluliselt ka avanenud võimalus reisida. Tean inimesi, kes on alles pensionieas asunud õppima uut võõrkeelt.

Järeldub, et keeleõpe ei ole sugugi vanusega välistatud. Erinevad on vaid õppimise tempo ja meetodid.

Temasse pole enam mõtet investeerida

Töökollektiivides kuuleme tihti: miks peaksime koolitusele saatma vanema töötaja, ta läheb niikuinii varsti pensionile?

Seda tajuvad töötajad alates 55. eluaastast. Kui aga mõtleme, siis näeme, et selles vanuses inimesed töötavad veel 15–20 aastat. Kolmandik Eesti 65–69-aastastest ja 15% 70–74-aastastest jätkab töötamist. Kui neid enam ei koolitata, peatub nii töötaja kui ka ettevõtte areng.

Vanemaealiste inimeste varjatud tõrjumine avaldub ka „osavalt“ koostatud töökuulutustes: „meie nooruslik kollektiiv“, „dünaamiline ja energiline kollektiiv“ jt.

Uuenduste vastased

Sellesse üldistusse süvenedes näeme, et enamasti on tegemist vanema ja elukogenud inimese kriitilise mõtlemisega. Hinnatakse, kas uuendus on ikka päriselt kasulik või on uuendus uuenduse pärast. Nii soovitakse pigem vältida halbu otsuseid. Kui muutust hästi selgitada ja selle vajalikkust põhjendada, siis inimesed kohanevad sellega kiiresti.

Sageli haiged

Krooniliste haiguste risk tõesti suureneb vanuse kasvades. Seda teades ja sellega arvestades ei pruugi need haigused inimeste töövõimet piirata. Samas on vanemad inimesed oluliselt terviseteadlikumad. Nad on liikuvad, toituvad tervislikult ja on ka sotsiaalselt aktiivsed. Just elustiil mõjutab tervist rohkem kui vanus.

Tervisetrendid näitavad, et inimeste tervis aasta-aastalt paraneb. 2024. aastal oli Eesti elanike oodatav eluiga 79,5 aastat, mis on kolmekümne aastaga kasvanud 13 aastat.

Digivõimetud

Seda müüti levitatakse hoogsalt. Tõsi, vanemaealiste digioskused jäävad maha nooremate omadest, aga mis on põhjus ja mis tagajärg?

Eesti e-riigis kasutame me kõik ID-kaarti, e-panka, e-tervise teenuseid, riigiportaali, riigi ja omavalitsuste digiteenuseid, e-müügikeskkondi jne. Kui lähtuda sellest, et 65-aastased ja vanemad inimesed – 21% elanikest – on digivõimetud, siis oleks meie e-riik ammu läbi kukkunud.

Probleemid on mujal. Puudub vanematele inimestele sobiv, rahulikus tempos toimuv, praktiline ja neile kättesaadav digilahenduste koolitus. Tihti on digisüsteemid halvasti disainitud ja puuduvad juhendid. Digilahenduste väljatöötamisel ei konsulteerita vanemaealiste sihtrühmaga ega kaasata neid testimisse. Nii ei olegi lahendused neile tihti sobilikud.

Vanemaealised on ühtne rühm

Oleme jõudnud kõige ohtlikuma müüdini: ühe inimese juhtum või probleem kantakse üle kõigile sellesse vanuserühma kuuluvatele inimestele ja nõutakse piiranguid kõigile.

Tegelikult on vanemaealised, nagu kõik inimesed, erinevad nii tervise, haridustaseme, oskuste kui ka elustiili poolest. Seetõttu ei olegi võimalik ega tohigi teha vanusest tulenevaid üldistusi ühegi eagrupi kohta. Vanus on üks nõrgemaid inimese kohta järelduste tegemise aluseid.

Vanemaealised ei ole ühiskonnale koormaks – nad on sotsiaalse sidususe kandjad. Rakendagem seda ressurssi!

Illustreeriv foto: pexels.com