Vanemaealiste nõukogu eesmärk on vanusesõbralikkus

Valla vanemaealiste nõukogu arutas septembris Jüri Tervisekeskuse tööd ja tutvus dokumendiga „Vanusesõbralik Eesti“.

Pereõde Regina Märtin tutvustas Jüri Tervisekeskuse tööd, arste ja nende asendajaid, selgitas pereõdede roteeruvat tööülesannete täitmist. Tänapäevases meditsiinis on palju võimalusi uuringuteks ja analüüsideks ning on pakkuda muidki teenuseid (füsioteraapia jt), mis on võimalikud üksnes tervisekeskustes ja mistõttu arstid koonduvad keskustesse.
Pereõdede töökoormus on suur. Näiteks päevas keskmiselt helistab tervisekeskusesse 132 inimest. Neist vaid kolmandikule saab kohe vastata. Ülejäänutele helistatakse tagasi – 144 korda päevas, sest paljudele on vaja mitu korda helistada. Regina kutsus meid kasutama rohkem e-perearstikeskust, kuhu saab sisse logida tervisekeskuse kodulehelt. Sealt näeb, mida saab e-perearstikeskuse abil toimetada. Nii vähendaksime oluliselt arstide ja õdede töökoormust.

Riskirühma liikmed, kellel on diagnoositud kõrgvererõhutõbi, diabeet, kilpnäärme talituse häired, on põdenud müokardiinfarkti, peaksid käima iga-aastases kontrollis. Sellesse tuleks suhtuda kohusetundlikult.

Vanemaealiste huvikaitsevõrgustik on koostanud dokumendi „Vanusesõbralik Eesti. Põhimõtted“. Leidsime, et see on hea igapäevaseks meelespeaks, et olla vanusesõbralik. Vanusesõbralik ühiskond toetab tervena vananemist, kohanemist normaalsete ealiste muutustega kõigis eluvaldkondades. See hõlmab vanemaks saamisega kaasnevate probleemide ennetamist ja lahendamist ning toe pakkumist inimesele. Need tegevused ja poliitikameetmed hõlmavad kõiki vanuserühmi. Vanusesõbralik ühiskond tähendab põlvkondade ülest solidaarsust, suhtlemist ja koostööd.

1. Avalik ruum

Vanusesõbralikus ühiskonnas toetab avalik ruum (tänavad, pargid, väljakud) inimese tervist ja iseseisvat toimetulemist läbi elukaare. Füüsilist ruumi kujundavates otsustes lähtutakse „tervis kõiges“ printsiibist. Avalik ruum on turvaline, ohutu ja mugav ning toetab aktiivset liikumist. Avalike hoonete ja avalikus kasutuses olevate siseruumide puhul tagatakse ligipääsetavus ja mugav kasutus. Avaliku ruumi planeeringutes ja projektides rakendatakse eelnimetatud põhimõtteid ning viiakse läbi avaliku ruumi ja elukeskkonna ligipääsetavuse hindamisi.

2. Transport ja liikuvus

Vanusesõbralikus ühiskonnas soodustatakse aktiivseid liikumisviise sobilike ja toetavate võimaluste loomise abil, tagatakse turvaline ja ohutu ruum liikuvuse soodustamiseks, on loodud jalgrattaga liikumise edendamiseks terviklikud rattateede võrgustikud, soodustatakse ühistranspordi kasutamist ja arendatakse nõudepõhist ühistransporti, analüüsitakse järjepidevalt avalikes parklates invaparkimiskohtade vajadust.

3. Eluase

Vanusesõbralikus ühiskonnas tegeletakse ühiskonna teadlikkuse tõstmisega east tingitud muutuste ja vajadustega. Elukohtade planeerimisel ja projekteerimisel arvestatakse ligipääsetavusega hoonetesse, korteritesse ja korterites sees. Luuakse sobivaid ja taskukohaseid elukohti. Inimesi teavitatakse ja toetatakse õigeaegselt elukohavalikutest. Korteriühistuid julgustatakse ja toetatakse ligipääsetavuse küsimuste lahendamisel. Toimub koostöö kogukonnaga kodukeskkonna riskide teadvustamisel ja ennetamisel ning turvalisuse suurendamisel.

4. Ühiselus osalemine ja elukestev õpe

Vanusesõbralikus ühiskonnas luuakse inimestele pideva arengu keskkond, edendatakse eakate aktiivset kaasamist ühiskondlikku ellu. Sihipäraselt ja tõhusalt kasutatakse olemasolevaid hooneid ja rajatisi. Õpitakse vananemist ja kättesaadav on elukestev õpe.

Iga teadmiste ja oskustega inimene tunneb vanemaealiste suhtes juhendaja vastutust.

5. Sotsiaalne kaasatus ja mittediskrimineerimine

Vanusesõbralikus ühiskonnas on eakamatel inimestel ja vananemisel positiivne kuvand, on jõutud põlvkondade vahelise koostööni igas eluvaldkonnas. Ohustatud vanemaealiste puhul teatakse nende toimetulekuvõimet ja igapäevaelu aspekte ning kogukonnasidusust. Jälgitakse pidevalt vanemaealiste olukorda, sekkutakse väärnähtuste korral.

6. Tööhõive ja kodanikuaktiivsus

Vanusesõbralikus ühiskonnas panustavad nii riik, tööandjad kui ka töötajad vanusesõbraliku tööturu kujundamisse, toetavad kvaliteetseid töötingimusi, pikka tööelu. Töötamine on tervist hoidev. Tööturuteenused toetavad igas vanuses liikumist tööturul, täiend- ja ümberõpe aitab muutuva tööturuga kaasas käia. Vanemaealisi kaasatakse ja võimaldatakse nende osalemist poliitikas. Kohalike omavalitsuste juures tegutsevad vanemaealisi esindavad nõukogud. Tegutsetakse kogukondlikult tagamaks märkamine, hoolimine ja aitamine.

7. Kommunikatsioon ja informatsioon

Vanusesõbralikus ühiskonnas on informatsioon vanusesõbralik ja vanemealistele ligipääsetav, jagatakse piisavalt ja mitmekesiselt, rakendades vanusesõbralikke kommunikatsiooniformaate, jälgitakse info jõudmist vanemaealisteni. Korraldatakse regulaarselt vanemaealistele mõeldud avalikke üritusi. Järjepidevalt töötatakse digitaalse võimekuse lõhe vähendamiseks.

8. Tervishoid

Vanusesõbralikus ühiskonnas on kättesaadavad kvaliteetsed tervishoiuteenused, teadvustatakse ennetuse olulist tervena elamisel ja edendatakse tervisealast kirjaoskust.

Pildil: Pereõde Regina Märtin tutvustas vanemaealiste nõukogule Jüri Tervisekeskuse tööd.