Vanemaealiste nõukogu kuulas erakondade mõtteid

Valla vanemaealiste nõukogu otsustas kevadel kutsuda erakondade esindajad rääkima nende plaanidest – mida kavatsetakse järgmisel perioodil teha vanemaealiste elu-olu parandamiseks vallas. Korraldasime sellise arutelu nii vara enne valimisi, et anda erakondadele soovitusi valimisprogrammide sisustamiseks.

Kutsusime osalema kõigi kaheksa vallas tegutseva erakonna esindajad. Arutama tulid Raul Siem erakonnast Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid, Andrus Kaarelson erakonnast Parempoolsed, Bärbel Salumäe Reformierakonnast, Oleg Tšubarov Keskerakonnast ja Priit Põldmäe Isamaast.  Arutelu juhtima palusime Rae valla kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru.

Vanemaealiste nõukogu on mitmel korral arutanud, et vallas peaks olema eakate hooldekodu, et lähedased saaksid selle elanikke võimalikult tihti külastada. Kõik arutelejad pidasid oluliseks, et valda tuleb rajada hooldekodu. Bärbel Salumäe teavitas, et vallavalitsus on selles suunas ka tegutsenud ja peab läbirääkimisi arendaja ja võimaliku teenuse osutajaga, et Lagedile hooldekodu rajada.

Toodi esile, et sotsiaalhoolekanne on kasvav kulu igale omavalitsusele. Seetõttu rõhutati, et omavalitsuses tuleb edendada just selliseid teenuseid (koduhooldus, teenusmaja jt), mis aitaksid inimestel elada võimalikult kaua oma kodus või iseseisvat elu, kus vajalikud teenused on kättesaadavad ja hästi korraldatud. Räägiti ka päevakeskusest, kuhu saaks lähedase päevasel ajal tuua. Täna on need võimalused vallal ka Rae sotsiaalkeskuses olemas, aga ilmselt vähe kommunikeeritud, ja maja suurus seab ka piirangud. 

Sotsiaalhoolekande kulude vähendamiseks peeti vajalikuks mitmekesiseid ennetustegevusi. Nende teenuste enamaks pakkumiseks on oluline, et valla igas kandis oleks nn kogukonnakeskus, kus toimuksid juhendatud tegevused, töötaksid ringid ja korraldataks loenguid ning oleks lihtsalt kokkusaamise ja suhtlemise koht. Samuti on olulised terviserajad valla kogukondades, mitte üksnes keskasulates.

Vanemaealiste nõukogu on pidevalt taotlenud, et ühistransport võimaldaks inimestel tulla Jürisse, kuhu koondub üha rohkem avalikke teenuseid ja kus toimuvad kultuuri- ja vaba aja üritused. Arutajad nõustusid  probleemiga ja pidasid lahenduste leidmist oluliseks. Kõik ühistranspordi parandamise lahendused – olgu tegu maakonna- või siseliinidega – vajavad palju lisaraha. Need kulud on vaja valla eelarves ette näha. Teatud piirkondades tuleb kaaluda nõudetranspordi rakendamist.

Tallinna lähipiirkonnas peeti vajalikuks teha koostööd Tallinna linnavalitsusega pikendamaks linnaliin kuni Assakuni ja rajada Assaku kanti ka „pargi ja sõida“ parkla. Saime teada, et sellelgi teemal on vallavalitsus alustanud läbirääkimisi. Vanemaealiste nõukogu ei välistanud võimalust kehtestada ühistranspordis ühtne piletihind, kui teenus oleks inimestele hästi kättesaadav – nende jaoks on kõige olulisem, et ühistransporti oleks üldse võimalik kasutada.

Üksmeel oli ka selles, et liikuvuse edendamiseks on jätkuvalt oluline arendada kergliiklusteede võrgustikku. Samuti toodi esile, et vanemaealised vajavad oma liikumisteedele istepinke. Pinkidest on palju räägitud, nende paigaldamine ei vaja liiga palju ressurssi, aga seni on siin vähe tehtud. Ootused on, et uus vallavalitsus tegutseb otsutavamalt.

Tõsteti esile heakorra olulisust vallas, et sellele jaguks ka vallavalitsuse tähelepanu. Kui keskkond on kena, siis on seal ka sodimist ja reostamist oluliselt vähem.

Mitme erakonna esindajad tõid välja, et vallavalitsus ei peaks panema ressurssi objektidele, mille vajalikkus praegustes oludes ja aruteludes esile toodust tulenevalt on küsitav. Selles kontekstis mainiti nn Ülemiste promenaadi. Vanemaealiste nõukogu liikmed noogutasid nõustuvalt.

Toodi esile, et valla vanemaealised on toimekad ja vallas tuleks luua neile lihtsad võimalused leida endale sobiv töökoht kodu lähedal.

Arutelu kulges sisukas üksteist mõistvas õhkkonnas. See annab lootust, et enamik erakondi lisab esile toodud oluliste teemade lahendamise ka oma valimisprogrammidesse ja -lubadustesse. 

Fotod: Agu Laius