Vladimir Kunitsõn – mees, kes elab ujulas

Kes käinud Jüri ujulas, need on ilmselt näinud seal toimetamas Vladimir Kunitsõnit. Tegemist on mehega, kes on õpetanud ujuma sadu lapsi ja kes veedab suurema osa ööpäevast basseinis või basseini kõrval. 29aastane Kunitsõn oli üks neist, keda Rae vald eelmise aasta parimate sportlaste ja treenerite tunnustamisüritusel esile tõstis.

„Teiste inimeste kiitus on tore, kuid kõige rohkem hindan sportlaste tänu. Minu noorte ujujate silmad põlevad ja tänu neile ma tunnustuse saingi,“ lausub Kunitsõn, kes tänas tunnustamisüritusel peetud kõnes eraldi võsukesi trenni toovaid lapsevanemaid ja Rae valla spordikeskuse töötajaid.

Koos Kunitsõniga pälvisid auhinna ja rahalise preemia neli tema hoolealust: Ann Ly Maiki Parts, Carmel Uibopuu, Dolores Tiitsu ja Johanna Johanson. Vallavalitsusele saadetud kirjas märgivad sportlased treener Kunitsõni kohta järgmist: „Soovime tunnustada oma kallist treenerit, selle suure ja raske töö eest, mis ta meie heaks on teinud. Ta on alati väga toetav ja hooliv ning temale saab kurta kõik oma mured ja rõõmud. Kõik oma tulemused oleme saavutanud ainult tänu temale.“

Rae valda tulek – elu paremaid otsuseid

Kunitsõni juhendada on Rae vallas kuus laste treeninggruppi ja kolm täiskasvanute rühma. Kokku käib Rae vallas SK Fortuna treeningutel 350 last ja 30 täiskasvanut. Tallinnas käib harjutamas umbes 150 last. Jüris võiks laste algõpetuse treeninggruppe avada veelgi, kuid siis tuleks kärpida edasijõudnute koormusi – argipäevadel napib vaba veeaega – ja selle arvel ei soovi Kunitsõn kompromisse teha.

2001. aastal SK Fortuna nime kandma hakanud klubi laienes Rae valda 2007. aastal, kui avati Jüri ujula. „Lasnamäel asuva Laagna gümnaasiumi ujula läks tookord aastaks remonti ja otsisime uusi võimalusi. Abivallavanem Jens Vendel kutsus meid Jürisse ja haarasin pakkumisest kinni. Tagantjärele saan kinnitada, et see oli mu senise elu tähtsamaid ja paremaid otsuseid. Iga treeneri unistus on jõuda kõrgemale tasemele ja õnneks on mul avanenud võimalus teha koostööd suurepäraste sportlastega. Jüri spordikeskuse tingimused on väga head. Ujumistreeneri amet moodustab mu elu suurima osa ja teised tööd on selleks, et saaksin just sellele panustada,“ selgitab Kunitsõn.

Töid ja tegemisi Kunitsõnil jagub. Treeneriameti kõrval teenib hakkaja mees leiba Tallinna Ülikoolis loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõuna ning on samas koolis kolmandat aastat kasvatusteaduste instituudis doktoriõppes. Eesti Ujumisliidus tegeleb Kunitsõn ujumise algõpetusega seonduvaga ja Eesti Allveeliidus kuulub ta juhatusse.

Kuulub allveeorienteerumises maailma paremikku

Tempo on kõva. Näiteks esmaspäeviti peab Kunitsõn oma Lasnamäe korterist 6.30-ks Jüri ujulasse jõudma. Päev on erinevate töökohustuste vahel nii ära jaotatud, et tagasi koju jõuab ta poole üheteistkümne paiku. Siis tuleb veel võtta aeg ja vastata e-kirjadele ning valmistada ette järgmise päeva tegemised. Palju lihtsamad pole ka nädalavahetused.

„Ükski palk või töö ei anna sellist emotsiooni kui säravate silmadega laps. Üheskoos eesmärgi nimel töötamine on midagi erilist ja kui töö toob lõpuks tulemuse, paneb see unustama kõik kannatused,“ räägib Kunitsõn. „Treeneritöö on väga vaheldusrikas. Pole võimalik ühe treeningukavaga mitu aastat läbi ajada. Iga laps on erinev ja igaühele tuleb läheneda individuaalselt. Mulle on parim puhkus rahvusvahelistel võistlustel käimine – seal unustan kõik kodused probleemid. Kontoritöö, kus tuleb päevast päeva sama printeri juures käia, tapab loovuse.“

Kõige selle kõrvalt jõuab Kunitsõn ka ennast väga heas vormis hoida. Mullu suvel pälvis ta Viljandis peetud allveeorienteerumise MK-finaaletapi meeskonnaharjutuses (nelikusse kuulus ka Järveküla kooli ujumisõpetaja ja SK Fortuna treener Martin Siller) esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel tuli Kunitsõn individuaalselt neljandaks. Pronks jäi sekundi kaugusele. „Pean ennast sportlaseks, kuid järjest rohkem pühendan aega laste treenimisele. Neil on veel kõik ees,“ lisab Kunitsõn, kelle sõnul on tippujumise suurim probleem 50 m basseinide nappus üle riigi. „Meil on plaan minna tüdrukutega augustikuus Tomskisse maailmameistrivõistlustele, kuid Kalev Spa läheb suvel remonti ja Tartu Aura veekeskus on juulis kinni. See tähendab, et Eestis pole siis kusagil pikas basseinis ujuda.“

Üle poole 5. klassi õpilastest ei oska ujuda

Veebruari keskel toetas valitsus ettepanekuid ujumise algõpetuse taseme tõstmiseks ja metoodika uuendamiseks. Järgmisel aastal eraldatakse selleks täiendavalt miljon eurot. Muudatuse eesmärk on tagada kõigile ujumise algõpetuse läbinud lastele vajalik ujumisoskus. Praegu ei ole põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud ujumise algõpetuse taotletavad õpitulemused laste ujuma õpetamiseks piisavad. Laps peab suutma läbida vees 25 meetrit, kuid ellujäämiseks vajalikke oskusi see ei anna. Tegelik ujumisoskus on olemas algõppe programmi läbinud lastest vaid 14 protsendil!

„Olukord on väga kurb,“ nendib Kunitsõn. „Olin üle-eestilise algõpetuse uuringu üks läbiviijatest ja tulemused olid jahmatavad. Rohkem kui pooled 5. klassi õpilastest ehk koolis ujumise algõpetuse läbinutest ei oska ujuda. Sisusse süüvides pole selles midagi üllatavat, sest õpetaja ei suuda 20–25 lapsele piisavat tähelepanu pöörata. Selleks, et õpetada seitsmeaastane laps korralikult krooli ja selili ujuma, läheb üks aasta. Ujulas meile tundub, et treeningutel käib palju lapsi, kuid me ei näe neid, kes basseini ei jõua.“

Ujumisoskus on inimese eluteel väga vajalik, kuid Kunitsõn suhtub lugupidavalt kõikidesse spordialadesse. „Spordi suurim kasu on see, et kui inimesel midagi välja ei tule, siis ta ei löö käega, vaid proovib uuesti ja uuesti. Seda võib pidada terve elutee tugisambaks. Raskusi ületades saab inimene ka elus hakkama,“ märgib Kunitsõn tähendusrikkalt.

Andres Kalvik

Foto: Martin Siller

Koos Kunitsõniga pälvisid auhinna ja rahalise preemia neli tema hoolealust: Ann Ly Maiki Parts, Carmel Uibopuu, Dolores Tiitsu ja Johanna Johanson.

Foto: Rae Sõnumid

Vladimir Kunitsõn vastu võtmas auhinda Rae valla parimate sportlaste vastuvõtul