Alanud raamatuaasta motoks on Hando Runneli sõnad „Rahvas algab raamatust“

„Lüübeki raad lasi konfiskeerida tünnitäie luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaale, selleks et need ei mürgitaks seni veel ristiusus harimata rahvast [– – –]. Raad otsustas need avalikult turuplatsil põletada,“ on kirjutatud 1525. aastal Lüübeki ladinakeelsesse protokolliraamatusse. Pole teada, kus ja millal see eestikeelne raamat trükiti, samuti ei teata, kas raamat tõesti põletati, sest siiani pole sellest raamatust ainsatki eksemplari leitud.

Selge on see, et 500 aastat tagasi oli eestikeelne või eestikeelset teksti sisaldav trükitud raamat olemas. 1929. aastal leiti Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogus 1535. aastal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas trükitud alamsaksa- ja eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandi raamatu täitematerjalina. Kokku avastati 11 lehe katkendeid umbes 120-leheküljelisest raamatust, mis on läinud Eesti kultuurilukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all.

Esimest eesti raamatu aastat tähistati Rae vallas aktuste ja pidudega

Esimene eesti raamatu aasta peeti Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel 24. veebruarist 1935 kuni 24. veebruarini 1936. Konkreetne aeg oli ajendatud Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumise 400. aastapäevast. 1935. aasta raamatuaasta patrooniks oli riigivanem Konstantin Päts.

Tolleaegne juhtmõte „Mõõk ühes, raamat teises käes“ võib tänapäeva inimest ehmatada, kuid tookord seostus äsja, s.o 1929. aastal avastatud 400-aastane eesti raamat sellele põlvkonnale Vabadussõja võiduga.

Arhiividokumentides on kirjas, et Rae vallavalitsus esitas raamatuaasta aktuste kava Harju Ajutise Maavalitsuse esimehele. Kavas olid aktused ja segaeeskavaga peod Patika külas Rätsepa talu ruumes, Lagedi koolimajas, Rae koolimajas ja Vaida koolimajas. Aktustele olid palutud kõnelema Patika külas Alfred Põldmäe (Rae vallavalitsuse kantseleiametnik), Lagedi koolimajas koolijuhataja Eduard Kärner ja ÜENÜ keskjuhatuse peasekretär August Meikop, Rae koolimajas kirikuõpetaja Jakob Aunver ja üliõpilane Julius Põldmäe ning Vaida koolimajas koolijuhataja Jaan Saar, Alfred Põldmäe ja Vaida Noorte Ühingu esimees Rõbina.

30. jaanuaril algas neljas eesti raamatu aasta

Käes on neljanda eesti raamatu aasta tähistamine. Rae valla raamatukogud tähistavad raamatuaastat erinevate näituste ja üritustega. Aastaringselt toimuvad nn „tähestiku sündmused“, alustades A-tähest.

Lagedil ja Vaidas olid jaanuaris näitused „A nagu aabits“. Vaidas sai tutvuda Eesti vanema raamatu looga ning varasemaid raamatuaastaid käsitleva näitusega. Jüri klaaskapinäitusel olid vaatamiseks vanad piibliraamatud.

30. jaanuaril avati pidulikult raamatuaasta „Eesti raamat 500“ kõigis raamatukogudes. Rae valla raamatuaasta pidulik avaüritus toimus Jüri kirikus. Vaida raamatuaasta avamisel räägiti vanimast eesti trükisõnast ja raamatust ning varasematest raamatuaastate tähistamistest. Vaadata sai väljapanekut 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kümnendi raamatutest.

Lagedi avas eesti raamatu aasta, tunnustades 2024. aasta lugemisväljakutse „Uute avastuste aasta“ lõpetajaid. Igal kuul tuli nii lastel kui ka täiskasvanutel lugeda midagi uudiskirjanduse riiulilt.

„Kirjandust tuleb lugeda armastava inimese silmadega. Siis saab väikesest kirjandusest suur kirjandus,“ on kirjutanud Rein Veidemann.

Foto: Fragment vanimast eestikeelset teksti sisaldavast osaliselt säilinud trükisest, Wanradti-Koelli katekismusest (1535. Foto: Tallinna linnaarhiiv.