Avati mälestuspink Rae valla esimesele aukodanikule Julius Põldmäele

11. juulil toimunud Rae valla taasasutamise 33. aastapäeva raames avati Vaskjala-Pajupea kergliiklustee ääres mälestuspink Rae valla esimesele taasiseseisvumisjärgsele aukodanikule Julius Põldmäele (1911–2007).

Julius Põldmäe oli üks tuntumaid Harjumaa kihelkondade ja valdade ajaloo üleskirjutajaid. Olles ise sel ajal mitmete Harjumaa kolhooside majandijuht, oli tema uurimustöö huviobjektiks nõukogudeaegsete ühismajandite tegevus.

Julius Põldmäe sündis jõululaupäeval, 24. detsembril 1910 (uue kalendri järgi 6. jaanuaril 1911). Tema lapsepõlvekodu asus Limu külas Mäe talus. Juliuse vanaisa Hans Põldmäe oli Mäe talu ostnud 3016 rubla eest Rae mõisa käest päriseks juba 1875. aastal.

Pärast Rae kooli lõpetamist 1925. aastal alustas Julius Põldmäe õpinguid Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis (tänane Gustav Adolfi Gümnaasium). Gümnaasiumi lõpetamise järel astus ta Eesti Kaitseliitu ning osales pärast väljateenitud aega veel 10-kuulistel aspirantide kursustel.

Nõukogude ajal, aastatel 1947–1972 töötas Julius Põldmäe Harjumaa erinevates põllumajanduslikes ühismajandites. 1972. aastal läks ta pensionile ja asus oma perega elama Laagrisse. Pensioniaeg võimaldas tal süvendatult tegeleda loomingulise tööga ning seetõttu on tema sulest ilmunud ka mitmeid raamatuid. Näiteks Rae valla raamatu „Rae vald läbi aegade“ (2006) koostas ta konkreetsetele arhiivimaterjalidele tuginedes ja see on üks olulisemaid teabematerjale Rae valla elu-oluga tutvumiseks aastatest 1866–1944. Julius Põldmäe eluajal ilmus ajakirjanduse veergudel ligi 200 tema artiklit.

Julius Põldmäe lahkus meie hulgast 2007. aastal ja on maetud Jüri kirikuaeda. Tema 100. sünniaastapäevaks andis Rae Vallavalitsus välja Julius Põldmäe kirjutatud luulevormis raamatukese „Seitse ballaadi Jüri kihelkonnast“ (2011). Need ballaadid jutustavad tema kodukoha rahvapärimustest, paigast, mida ta kalliks pidas ja oma mälestustesse pühendumusega kirja pani. 1996. aastal nimetati Julius Põldmäe Rae valla aukodanikuks.

Teksti koostamisel on kasutatud koduloouurija Varje Malsroosi materjale.

Foto: Kristina Laurits