Lasteaia õpetaja Marika Sepp
Fotokaameraga tegutsemine on mind köitnud juba pikemat aega. Fotograafiaga tutvusin esmakordselt Aruküla fotoringis. Aeg-ajalt haaran kaamera kätte ja pildistan, kuid viimasel ajal olen seda pigem harvem teinud. Olen lastega varem väikseid fotonäitusi rühmas teinud. Sel aastal nägin Rae valla kohalikus teatajas fotokonkursi teadet ja otsustasin, et miks mitte osaleda hoopis lastega.
Mul on lastele pildistamiseks üks vana kaamera, millega nad saavad hakkama. Nii oligi plaan valmis ja asusime lasteaia ümbrust uudistama. Iga laps pidi matkal vaatama ja mõtlema, mida ta pildistada soovib. Sättisin kaamera kaela ja näitasin, kuhu tuleb vaadata, et näha, mida pildistada. Nupule vajutamine oli lastele kõige keerulisem. Kes pildistas lapsi, kes laternaposti, kes jalajälgi, kes puid, kes pilvi jne.
Lapsed klõpsisid päris palju, valikusse sattusid vaid vähesed fotod. Et mul meelest ei läheks, kes pildistas, tegin enne foto lapsest ja alles siis andsin lapsele kaamera. Nagu täiskasvanutega, nii on ka lastega nii, et ühele pildistamise protsess meeldis ja laps nautis fotokaameraga jäädvustamist, teine tegi lihtsalt mõne klõpsu, ilma süvenemata, mis fotole jääb. Eelnevalt teavitasin ka lapsi, et saadan fotod konkursile. Sellest kujunes üks tore õppetegevus õues, mida on tore meenutada.