Intervjuu Anna Schifferiga

Rae kandi inimestel oli võimalik Sind näha Rae Rahva aastalõpupeol, kus astusid üles oma eksootilise tantsuga. Ometi ei olnud Sa sellel peol ainult esinejana, vaid oled ka Rae valla elanik ja hakkasid hiljuti siin kandis aktiivselt kõhutantsu õpetama. Meile, kes me oleme sellisest eksootilisusest üsna kaugel, tunduvad idamaised kultuurid salapärased ja isegi müstilised. Ma tean, et Sinul on lähedasi kokkupuuteid Eestist hoopis erinevate kultuuridega. Aga alustame algusest. Kui ma ei eksi, siis oled sa sündinud hoopis Moskvas?

Ma sündisin enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja sel ajal otsustas minu pere minna
külmalt ja ebastabiilselt Venemaalt sooja ja sõbralikku Usbekistani. Elasin enamiku oma lapsepõlvest
Taškendis.

Kuidas sinu tee sealt edasi on kulgenud?

Meie pere kolis tagasi Venemaale, kus olid paremad võimalused töötamiseks  ja õppimiseks.
Kuna Moskva on väga kallis linn, siis tuli mul õppimise kõrvalt ka tööl käia. Moskva on nii suur, sealsed vahemaad on pikad ja elurütm hullumeelne. Ühel hetkel oli selge, et töötamine võtab suurema osa minu ajast ja tundus, et kui soovin jätkata oma haridusteed, siis oleks seda mõistlikum teha mõnes rahulikumas riigis, kus saaksin hakkama nii vene kui ka inglise keelega. Eesti oli selleks ideaalne koht! Kui olin paar aastat siin olnud, tundus, et saan ka eesti keelega hakkama ja nii jäingi siia elama.

Oled elanud erinevates eksootilistes riikides? Millistes riikides ja mis
sind nendesse riikidesse viis?

Moskvas elades hakkasin esinema Araabia-stiilis meelelahutustrupis, kus kõik tantsijad olid tõelised kõhutantsu fännid ja seal kuulsin teiste tüdrukute töökogemustest eksootilistes riikides. See tundus halli ja hullumeelse Moskva kõrval nii ahvatlev, olin ju nii harjunud Uzbekistani soojusega. Lootsin, et kunagi saan ka mina võimaluse töötada mõnes eksootilises riigis. Sõites ühele puhkusereisile Egiptusesse, võtsin ma oma tantsukostüümi kaasa ja esinesin seal ühel peol. Pärast seda esinemist sain mõned telefonikõned ja pakkumised Egiptuse agentidelt ja need viisid pikemate lepinguteni alguses Egiptuses ja hiljem juba Dubais, Liibanonis ja Jaapanis.

Kas oled enne kõhutantsuga tegelemist tegelenud ka mõne teise
tantsustiiliga?

Tegelesin kooliajal iluvõimlemisega ja käisin sel ajal Taškendi ainsas iluvõimlemiskoolis koos Venemaa legendaarse võimleja Alina Kabajevaga. Kahjuks toimusid treeningud minu kodust kaugel ning vanematel polnud võimalusi mind pidevalt treeningutesse sõidutada ja pidin treeningud katki jätma. Võlgnen võimlemistreeningutele oma hea füüsilise ettevalmistuse ja painduvuse. Varsti pärast iluvõimlemist avastasin enda jaoks balletti ja see oli minu jaoks kogu maailm. Ballett sobis minu iseloomuga kuidagi väga hästi ja mulle sobis just see tunne, et see, millega ma tegelen ei ole mitte sport, vaid tõeline kunst. Balletiga tegelemine andis mulle väga palju, see on parim aluspõhi ükskõik millise tantsustiiliga tegelemiseks.

Kuidas jõudsid kõhutantsuni?

Mulle on alati meeldinud idamaine muusika. Ükskord kutsus minu sõbranna mind Moskvas üht esinemist vaatama ja kui ma nägin neid kostüüme ja seda kuidas tantsijad end liigutasid, siis tahtsin ka kohe seda proovida. Tol ajal ma ise tantsisin veel erinevad stiile. Minu esimene leping Araabia Ühendemiraatides oli showgrupi liikmena, kus esinesime latino-, jazz-, modern- ja hip-hop tantsudega. Abu Dhabi’s olles nägime päris Liibanoni kõhutantsijat,  õmblesime kuu ajaga endale ise kostüümid ja proovisime kohe oma programmi ka natuke kõhutantsu panna. See oli selline „oma moodi“ kõhutants, kohalikele araablastele tundus see päris võõras, aga effekt toimis. Pärast seda kogemust hakkasin Moskvas seda stiili rohkem õppima.

Miks oled otsustanud ikkagi elada Eestis, mitte mõnes eksootilisemas
riigis?

Mulle meeldib nendes eksootilises riikides  aeg-ajalt käia, aga seal kohapeal elamiseks on see ikkagi minu jaosk “too much culture”. Näiteks Dubais on alates aprillist kuni oktoobrini väga raske kliima. Mina sain seal õues olla ainult õhtuti, mulle ei sobinud sealne söök ega vesi. Samuti ei saanud ma seal käia tänaval nii nagu olin harjunud – tundsin ennast nagu vanglas. Sellises kuumas kliimas muutud ainult laisaks ja paksuks.

Egiptuses on oma plussid - palju mõnusam kliima, imeline vesi ja õhk, head söögid ja tunda on rohkem vabadust. Aga seal olles tundus mulle, et aeg seisab. Seal võid aastaid elada, sissetulek aga on nii väike, et sa ei jõua kunagi näiteks raha kõrvale panna. Ja kui jääd haigeks, siis Egiptuses ma arsti juurde minna ei julgeks.

Jaapanis elamine oli mulle väga huvitav kogemus, õppisin kolme kuu jooksul juba natuke keelt ja näiteks mõned minu kollegid jäidki sinna elama, aga minu jaoks oli see liiga kaugel mu vanematest ja
perest. Mulle meeldib Eestis, sest siin pole nii palju rahvast, Moskvas ja Jaapanis on see rahvahulk kohutavalt väsitav! Siin on puhas õhk, meri, hea ja rahulik ja kõik on liigidal. On hoopis teistsugune mentaliteet ja väga ilusad inimesed. Eriti meeldis mulle siia tulles see kui lihtne on asju ajada. Ma ei pidanud ühelgi korral seisma pikas järjekorras selleks, et maksta arveid või dokumente vormistada.
Venemaal olles läks nii palju aega raisku just selliste tavalise asjade peale.

Miks valisid elukohaks just Rae valla?

Olen elanud päris Tallinna kesklinnas, kus sain hakkama ilma autota, aga see polnud parim variant elamiseks koos väikste lastega. Olen ka elanud Tallinnast väljas, päris metsas. Aga seal sai minust oma laste autojuht – trenni, lasteaeda, linna! Olin tihti käinud Rae vallas oma sõprade juures külas ja nägin, et siin on väga hea keskkond just peredele väikeste lastega. Kool ja lasteaed on kodule lähedal ja saan ka ise trenne anda. Erinevalt kesklinna-elust, ei pea ma siin elades muretsema, et laps näiteks õigeks ajaks bussi peale ei jõua. Samuti ei karda ma kui laps ise koolist koju jalutab. Siin on olemas kõik trennid, on suurepärane kool ja siin elavad minu sõbrad.

Keda ootad oma treenigutesse? Miks peaks/võiks inimesed kõhutantsu trenni
tulla?

Kõhutantsu treeningusse ootan naisi ja neiusid igas vanuses ja figuuriga. Kõhutants sobib naistele
kellele ei sobi rasked jõusaali treeningud, aga kes samas soovivad ennast liigutada ja vormis hoida. Trennis õpivad nad paremini tundma oma keha ja  parandavad selle liikuvust, lisaks on kõhutants lõbus moodus, kuidas kaloreid põletada. See on trenn mitte ainult kehale, vaid ka vaimule! Trennid toimuvad teispäeviti ja neljapäevit kell 17.15 aeroobika saalis Jüri Spordihoones.

Sandra Suurkask

Rohkem infot:
www.amanidancer.blogspot.com