Ise oled kultuur!

Rae Kammerkoor tähistas oma 15. sünnipäeva juba 3. novembril, samas kui Jüri Maride naisrahvatantsurühm valmistub oma 30. aastapäeva suureks tähistamiseks 30. novembril Rae Kultuurikeskuses. Mõlemad kollektiivid on olnud Rae valla kultuurielu olulised tugisambad, pakkudes kogukonnale nii rõõmu kui ka väljundeid loovuseks ja eneseväljenduseks.

Rae Kultuurikeskuse juhataja Toomas Aru küsis laulja Tea Tara Tankalt ja tantsija Jooni Sootsilt ning nende juhendajatelt Ingrid Orgulaselt ja Linda Pihult, mida tähendavad need olulised verstapostid ning milline on olnud teekond läbi aastate.

Jüri Maride tantsija JOONI SOOTS

Millised hetked on olnud Jüri Maride rahvatantsurühmas kõige tähendusrikkamad ja kuidas need on mõjutanud Teie tantsijateed?

Minu teekond Jüri Marides algas 2006. aasta sügisel. Enne seda imetlesin rõõmsalt naeratavaid ja hästi tantsivaid Jüri Marisid Jüri Klunkeri publiku seas. Jüri Maride 30 aastat on tähendusrikkad, sest rühma tegevus on järjepidevalt kestnud, alati on latt väga kõrgele seatud, et iga esinemine oleks parim sooritus. Kõige tähtsamad hetked on seotud tantsupidudega. Oleme tantsinud end kõigile suurtele tantsupidudele ja praegu teeme väga pingsat tööd, et saaks ka 2025 suurel peo staadionil oma täpikese.

Kuidas on rahvatants Teie igapäevaelu mõjutanud, milliseid väärtusi olete selle kaudu endas arendanud?

Kõige selgem mõju on see, et esmaspäevadele ma ei planeeri midagi peale Jüri Maride treeningu. Oleme ambitsioonikad ja kohusetundlikud, sest rahvatantsurühmas tantsimine ei ole lihtne liigutamine. Sügisel trenni tulijad võtavad kohustuse enda ja rühmakaaslaste ees, et tantsitakse hooaja lõpuni nii trennides kui ka esinemistel. Tantsides tuleb olla hetkes ja teadma täpselt, mida teed ja kuhu liigud. Väga hea pingelise päeva lõpus pea puhtaks saada. Eks mõnikord on raske meeles pidada, kumma parema jalaga pead alustama ja kumb käsi on vasak käsi. Seda ägedam on tunne, kui esmapilgul täiesti arusaamatute sammukombinatsioonidega tantsu selgeks saame.

Mida tähendab Teile osalemine juba 30 aastat tegutsenud rühmas ja kuidas tajute rahvatantsu rolli tänapäeva ühiskonnas?

Mul on väga suur au olla üks Jüri Maridest. Meie juhendaja Linda Pihu on väga tugev tantsujuht ja äge on tantsida kontsertmeister Paul Mürkhaini pilli järgi. Muuseas, Paul ongi kõige pikemaajalisem Jüri Mari, kes on olnud tegev rühma loomisest saati. Mulle väga meeldib meie rühma nimi, Jüri Marid ehk Marid Jürist. Kiputakse küll ütlema
Jürid-Marid või küsima, et kus te Jürid on, aga meil on hoopis Paul ;).

Rahvatants ja laul koondab Eesti ühiskonda eriti üldlaulupidude ja -tantsupidude aastatel, aga seal osalemiseks peab pidevalt tööd tegema. Rahvatantsijad on kõik väga toredad inimesed ja uhke on vaadata, kui palju meid tegelikult on. Ühtekuuluvustunne ja eestluse hoidmine – see on rahvatantsu roll tänapäeva ühiskonnas.

Rae Kammerkoori laulja TEA TARA TANKA

Milline on Teie jaoks kõige meeldejäävam hetk viimase 15 aasta jooksul koori tegevuses?

Ühte hetke välja tuua on võimatu, siin on neist kolm:

Õhtu kooriproovis. Uusbergi „Mis on inimene?“ lõpuhelid on just kõlanud, aga kananahk mu ihul ei haju. Imeline kokkukõla teeb tänulikuks ja õnnelikuks – on tunne, et olen osa millestki suurest.

Koori 10. sünnipäeva kontsert Niguliste kirikus aastal 2018. Võimsa ruumi pühalikkus ja kohaletulnud kuulajate jäägitu tähelepanu – andmise tunne on parem kui saamine.

Koorilaager Viinistul, on õhtu pärast tunde kestnud lauluharjutust. Istume õhtusöögilauas ja vaatan oma kaaslasi. Pagana hea tunne, et nad on.

Kuidas on Rae Kammerkoori koosseis ja repertuaar aja jooksul muutunud?

Koor on elusorganism ja loomulikult on koosseis ajas muutunud. Samas on meil ka mitmeid lauljaid, kes olid 2008. aasta sügisel koori loomise juures. Ja mis veelgi olulisem, meie juurde tullakse tagasi ka pärast mõneaastast eemalolekut. Repertuaar on muutunud keerulisemaks ja suuremaid väljakutseid pakkuvaks – küllap oleme siis vokaaltehniliselt nende aastate jooksul arenenud ja dirigendid on lauljatesse uskunud. Eks laulumuskel vajab samasugust treenimist kui jõusaalihuntide lihased: pingutus ja kerge „rebestamine“ viivad tulemuseni.

Mida tähendab Teie jaoks kooris laulmine?

Koorilaulu positiivset mõju inimese heaolule ja ka tervisele (sh vaimne tervis), ei saa alahinnata. Laulmine nõuab kohalolekut ja keskendumist – kooriproovis taanduvad kõik argimured. Koorilauluga tegelemine sisaldab lisaks proovidele ja esinemistele koorilaagreid, ühist argielu, ka välisreise – see õpetab harmoonia leidmist lisaks muusikale ka inimsuhetes. Oma olemuselt on koor üks väike kogukond. Nagu meie koori nimigi ütleb, oleme osa Rae valla kogukondlikust elust. Olen tänu koorilaulule ja esinemistele vallaüritustel tutvunud paljude inimestega ja tajunud seda ühe paigaga seotud kuuluvustunnet.

LINDA PIHU, kuidas olete suutnud hoida rahvatantsurühma koos ja motiveerituna 30 aasta jooksul?  Millised on olnud suurimad väljakutsed ja rõõmud?

Algusaastatel oli minu roll juhendajana peamiselt motiveerida ja valida uut ning põnevat repertuaari. Nüüd pean aga tõdema, et Jüri Marid motiveerivad mind. Naised on avatud, heasoovlikud uute tulijate suhtes ja tohutult abivalmid. Nad on sihikindlad harjutama ja lihvima iga liigutust ja sammukombinatsiooni.

Väljakutse ja rõõm on olnud, kui rühm on pääsenud üldtantsupeole. Jüri Marid on suutnud seda siiani alati saavutada, vaatamata sellele, et konkurents naisrühmade seas on suur. Omakeskis nimetame üldtantsupeoks valmistumist Eesti meistrivõistlusteks rahvatantsus. Sel hooajal valmistumegi just „meistrivõistlusteks“.  On suur rõõm töötada inimestega, kes on pühendunud ja valmis saavutuste nimel pingutama, toetades samas üksteist. Mida hing veel ihkab?

INGRID ORUMAA, mis on Rae Kammerkoori suurimad saavutused 15 aasta jooksul ja kuidas on koori areng Teid juhendajana inspireerinud?

Minu jaoks on Rae Kammerkoori üheks suurimaks saavutuseks edukad osalemised koorikonkurssidel. Samuti pean äärmiselt oluliseks koori arengut nii vokaaltehnilises mõttes kui repertuaari osas.  Märkimisväärne on viimastel aastatel saavutatud areng, mida näitavad ka auväärsed tunnustused erinevatel konkurssidel. Näiteks 2022. aastal saavutasime XVI Eesti Kammerkooride Festivalil I koha B-kategoorias. Seal omistati mulle ka eripreemia „Parim noor dirigent“, mis kulmineerus ootamatu nominatsiooniga Eesti Kooriühingu koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate galal kategoorias „Aasta koor“.  2023. aastal tulime Itaaliast tagasi rahvusvaheliselt koorifestivalilt Voices for Peace kahe hõbediplomiga: folkloori ja kammerkooride kategoorias. Pärast seda olime endalegi suureks rõõmuks taas nomineeritud kategoorias „Aasta koor“. 2024. aastal pälvisime III koha B-kategoorias XXIV segakooride võistulaulmisel Tuljak.

Need saavutused ja tunnustused on 15 aasta töö, mida alustas lauljatega koori eelmine dirigent Alice Pehk. Mina võtsin koori üle 2020 ja sain liikuda väga healt kohalt edasi. Näen aastate jooksul koori vokaaltehnilises mõttes suurt edasiminekut. Koori kõla ja lauljate oskus kasutada oma häält kui instrumenti on pidevas arengus seda nii kollektiivselt kui individuaalselt.

Lauljaid hoiab kooris muusika ja rõõm koos laulmisest, samuti eneseareng. Tänu pühendunud lauljatele on kollektiivi areng võimalik – dirigent ei saa koori üksi teha, selleks on vaja meeskonda, üksteise mõistmist ja ühiseid eesmärke. Põnev, nõudlikum repertuaar on samuti motivatsiooniks nii lauljatele kui mulle.

Minu jaoks on väga inspireerivad kooriproovid, kus liigume koos ühiste eesmärkide suunas. Seal toimub päris töö: katsetamine, avastamine, õnnestumised, ebaõnnestumised, muusikaga tutvumine jne. Kontserdilavale jõuab lihvitud tulemus, kuid tööprotsess selle nimel toimub prooviruumis. Tunnen tihti, et Rae Kammerkoori pühendunud lauljad on mulle suur kingitus. Nad on mu laulupere, kellega on rõõm proovist proovi koos koorimuusikat teha.