Jaanirikas Rae vald – kuidas meie külad ja alevikud jaanipäeva tähistavad

Jaanipäevatraditsioonid on kahtlemata üks Eesti olulisemaid kultuuri(pärandi)rikkusi. Uurisime, kuidas Rae valla külades-alevikes jaane tähistatakse.

Ühist jaanituld tehakse igal aastal näiteks Suursoo, Aaviku, Aruvalla, Patika, Pildiküla, Veneküla ja Kurna külades, aga kindlasti veel paljudes muudes kogukondades. Mõnel pool süüdatakse lõke alati põhimõttekindlalt just jaanilaupäeval. Mõnel pool püütakse leida selline päev, mis ei kattu ümberkaudsete jaanituledega, eriti suurte vallakeskuste pidudega Kosel ja Jüris. Ka Vaida alevikus on mitmel aastal korraldatud jaanipäevahõngulisi suve alguse pidusid natuke enne õiget jaaniaega, siis on suurem tõenäosus, et pidu külastavad ka teiste külade ja alevike elanikud ning pidu kulgeb meeleolukamalt. Ja kui siis kätte jõuab tihe jaanipidude aeg, saavad korraldajad ja elanikud külastada ümberkaudseid suuremaid pidustusi või veeta aega meelepärases kohas oma seltskonnaga.

Jaaniõhtu peolaud kaetakse enamasti külaelanike kaasatoodud maitsvate toitudega. Meelelahutust lisavad igasugused tegevused, mängud ja võistlused. Näiteks Venekülas on populaarsed rõngaste viskamine pudelitele „kaela“ ja õhtupoole töötab hästi karaoke erinevates variantides. Saapaviske kõrval kogub populaarsust luuavise. Elevust tekitab ka sangpommide tõstmine, nii on Veneküla jaanipäeval külaplatsil mehepoegi ootamas 16-, 24- ja 32-kilosed sangpommid. Aruvallas on populaarseimateks aladeks kummikuvise ja meeste pakuvise, mängitakse murumänge ja lüüakse tantsu. Pildikülas toimuvad naljakad teatevõistlused ja ei saa läbi säärikuvisketa. Lastele on olnud lustimiseks ka batuut ning kohapeal on küpsetatud minipannkooke.

Venekülas on veel tore eriline traditsioon tähistada jaanipäeva mingi teema võtmes, näiteks „Looduselapsed ja inimloomad“, „Päkapikud“, „Mütsid ja peakatted“ jne, koroonaperioodil leiti sobiv teema „Sanitarid ja doktorid“. Seekord on teemaks film "Siin me oleme" ehk Suvitajad!  

Tänavu on suuremad külajaanituled 23. juunil plaanis näiteks Suursool ja Patikal, sinna oodatakse külalisi ka naaberküladest. Aavikul on traditsiooniks just oma kogukonnaga jaanitule nautimine. Pildiküla rahvas aga otsustas, et kuna Rae Kultuurikeskuse korraldatav Rae valla jaanituli toimub neile nii lähedal, siis eraldi oma üritust tegema ei hakata, vaid minnakse nautima suurt pidu.

Üks väärikas traditsioon, mida Rae vallas au sees peetakse, on presidendi poolt võidupüha paraadilt saadetud võidutule jagamine küladele ja kogukondadele Jüri kirikuaias koos Kaitseliidu rivistusega. Patika emeriitkülavanem Margus Vain on üks neist, kes juba 10 aastat on presidendi võidutule jaanilõkke läitmiseks oma külasse toonud, varem külavanemana, seejärel kaitseliitlasena. Seda tulejagamise traditsiooni ja vabadussõja mälestust tasub ja tuleb hoida.

Seoses käimasoleva kultuuririkkuse teema-aastaga (algselt kultuurilise mitmekesisuse aasta) võime tõdeda, et jaaniõhtul osalevad üldiselt kogukondade liikmed rahvusele vaatamata, seega on tegemist ka väga hea lõimumispäevaga.

Suursoo külas on ühine jaanitule tegemise traditsioon juba aastakümneid püsinud ja see on kogukonna jaoks üks oodatumaid sündmusi aastas. Jaanitule õhtu algab erinevate mängude ja võistlustega kõigile ning sellele järgneb lõkke süütamine oma rituaalidega ümber lõkke, soovides oma lähedastele, kogukonnale ja tervele Eestile häid soove.

Teistele küladele võiksime soovitada looduse avastamise mängu, kus lapsed ja täiskasvanud saavad ühiselt lahendada loodusteemalisi mõistatusi ja ülesandeid. See mitte ainult ei lõbusta, vaid ka harib osalejaid ja toob nad loodusele lähemale.

Kokkuvõttes on jaanituli meie küla jaoks rohkem kui lihtsalt lõkkeõhtu – see on tõeline kogukonna ühtsuse ja koostöö sümbol, mida kõik ootavad suure rõõmuga.

Fredy Lehe, Suursoo külavanem

Venekülas on pikaajaline jaanitule tegemise traditsioon, küla jaanituld on järjepidevalt tehtud juba üle 15 aasta. Tuld teeme alati kas 23. või 24. juunil, nii et järgmine päev oleks kindlasti vaba päev ning pidu ei kattuks päev Jüri jaanitule või mõne teise suurema jaanitulega Rae vallas.

Jaanipäeval teeme kindlasti palju grilli, külarahvas võtab kaasa oma grillimisliha ja vorstikesed ning reeglina on meil ka professionaalne grillmeister, kes kohapeal kõik valmis küpsetab ning head ja paremat elava tule peal juurde pakub. Eelmine aasta tegime väligrilli peal ka pilaffi, mis rahva seas väga menukas oli. Mängib muusika ja vahel ka karaoke. Fotograaf teeb pilte ja hiljem saavad kõik osalised lingi piltidega.

Kindlasti toimuvad spordivõistlused suurtele ja väiksematele: traditsiooniliselt saapavise, täpsusmängud, rehvijooks, suure traktorirehvi tõstmine, sangpommi rebimine, kes soovib käib Pirita jões ujumas jms. Ägedamatele osalejatele ja lastele ka auhinnad. Vahel oleme ka ilutulestikku teinud.

Ramses Alliksoo, Veneküla külavanem

Kurna külal on oma teistest eristuv jaanitraditsioon. Oleme ühiselt otsinud, leidnud, kirja pannud ja lavastanud kolm kõigile tuntud ja lihtsat näidendit "Kakuke", "Hiirepojad, kes ei tahtnud magama jääda" ja viimasena menukalt kulgenud "Hunt ja seitse kitsetalle", kus näitlejateks lapsed, noored ja täiskasvanud. Osade jagamine, proovid, kostüümide õmblemine – kõik see seob ja tekitab elevust ja ootust. Soovitan teistelgi küladel seda proovida ja kui hätta jääte, tulge küsige nõu.

Aga meil on veel kindlaid traditsioone. Lipu heiskab sellel päeval kindlasti külavanem, tule süütab keegi, kes on lõpule saanud lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi või ülikooliga, ja saladuskatte all võin öelda, et meil on ka oma Kurna tants, mida igal jaanipäeval ikka tantsime või siis mõned tantsivad ja mõned kepslevad - lõbus on ikka!

Kurna küla „esileedi“ Leelo Aasamäe

Vaida aleviku suvepidudel on alati tore päevajuht ja ansambel, sel aastal on oodata ansamblit Absolut-Lühis. Tantsukeerutuste vahel saab maha pidada mitmeid juba traditsiooniks saanud võistlusi: kummikuvise, kotijooks ja meeskondlik köievedu. Igal aastal teeme lisaks ka mõned uuemad mängud. Lisaks batuudile ja ponidele on lastele külla tulemas lasteteater Rõõmulill etendusega "Minu oma lugu". Ühe peo juurest ei puudu ka hea söök-jook ning ühiselt süüdatakse õhtul lõke.

Lõkke süütamisel on meil alati juures Rae vabatahtlikud tuletõrjujad, kes sündmusele tulles huvilistele lahkelt oma tehnikat näitavad. Eelmise aasta suvepeol, kui ei tohtinud lõkkeid süüdata, siis koostöös tuletõrjujatega tegime lõkke asemel hoopis suurema veepritsi. Veesein pakkus palju lohutust ning rõõmu kuumale ilmale.

Ootame alati kõiki oma pidudele, sõltumata vanusest ja rahvusest.

Raili Salvet, Vaida alevikuselts MTÜ juhatuse esinaine

Foto 1: Kotijooks Vaida jaanitulel. Foto: erakogu.

Foto 2: Veneküla päkapikujaan. Foto: erakogu

Foto 3: Pildiküla jaanituli. Fotod Rein Luur