Tallinna-Tartu maantee ääres Jüri ringristmiku serval asuvat muistset asulakohta teab küllap iga Rae valla elanik. Viimasel ajal üsna õnnetus olukorras olnud puidust kaevuraketis koos kooguga ning infotahvlid said juuli lõpuks uue ilme ning asulakoht ise juurdepääsu purde näol. Taastamistöid teostati Muinsuskaitseameti valvsa pilgu all ning tööde teostajaks oli Wood Project OÜ.
Praeguse liiklussõlme alal paiknenud muistne Lehmja küla oli Vaskjala piirkonna pererikkaim küla. 17. sajandi lõpul suurel näljaajal (1695–1697) jäi see tühjaks, sest elanikud läksid parema elu lootuses linnadesse või asustati ümber naaberküladesse. Nii kadus küla mõneks ajaks kaardilt. Aastatel 1985–1989 viidi seal piirkonnas läbi ulatuslikud arheoloogilised kaevamised. Toonast ekspeditsiooni juhtisid Ain Lavi ja Ardo Niinre.
Ardo Niinre meenutab: „Asula oli teada teeneka kodu-uurija Oskar Raudmetsa välitööde ning küla täpsem paigutus arheoloogiliste eeluuringute tulemusena. Viie aasta jooksul kaevati Jüri ja Kose gümnaasiumite õpilastest koosnevate õpilasmaleva rühmade abil välja peaaegu kogu küla. Ei enne ega ka pärast pole nii mahukaid arheoloogilisi uuringuid Eestis läbi viidud. Toonane Lehmja küla, mis tänu Tuleveski mäele oli hästi eksponeeritud vastu lõunapäikest, sai alguse juba kiviajal, mille tunnismärgiks on Oskar Raudmetsa poolt leitud kivikirve katkend. Intensiivsem küla areng jätkus I aastatuhandel eKr ja seda kuni 18. sajandini. Meie silme ees on praegugi paljud rehehoonete vundamendid, suvekojad, maakoda ja muidugi ka kolm raudkividega vooderdatud kaevu, millest üks, kõige kõrgemal olev, on tänaseks taastatud ning ainuke oma originaalses asukohas paiknev.“ Väljakaevamistel uuriti läbi 17 000 m2 suurune külaala ning koguti üle 15 000 eseme. Erinevatest ajastutest pärinevad leiud annavad aimu meie esivanemate muistsest elupaigast ning külaelust.
Ardo Niinre lisab: „Uue elu on saanud sümbol, mis Jüri teedesõlme kaudu mööda tuhisevat autos või bussis istujat sunnib mõtisklema olnule, aga ka iseenda ja valla juurtele.“