Kolm küsimust Jüri Klunkeri kunstilisele juhile

Juba 30 aastat on Jüri Klunker toonud rõõmu, traditsiooni ja isetegemise lusti Rae valla kultuurimaastikule. Juubeliaastal võtab kunstilise juhi rolli esimest korda Eleri-Kristel Kuimet, kellelt uurime, milliste mõtetega ta sellele väljakutsele vastu astus ja kuidas sünnib üks kogukonda kõnetav kultuurisündmus.

 

Oled esmakordselt Jüri Klunkeri kunstiline juht – milliste mõtetega ja ootustega Sa sellele ülesandele vastu läksid?

Eelmise aasta XXIX Jüri Klunkeril oli mul suur rõõm jälgida ning abistada kunstilist juhti Ragne Rüütelmaad tema töös. Sealt sain aimu, mida see kõik endast kujutab. Kuid olles nüüd ise selle kõige sees, mõistan, et toona nägin vaid jäämäe tippu.

Mõtteid oli mul palju ja silmitsi sai seista mitmete küsimustega. Esimene neist oli, et kuidas hoida tasakaalu traditsiooni ja tänapäeva vahel, ning kas on võimalik, et ajatu pärand ja värske lähenemine saavad kõlada koos harmooniliselt, teineteist rikastades? Sain aru, et eesmärk ei ole valida pooli – minevik või olevik – vaid tuua need kokku. Luua peohetk, kus vana ja uus vaatavad teineteisele silma ja ütlevad: „Me oleme osa samast loost.“

Teisena tooksin välja küsimuse, kuidas luua ühendus. Mitte ainult laval ja lavataguses meeskonnas, vaid ka kõigi nende inimeste vahel, kes peost osa saavad. Peo tõeline jõud peitub ju selle ühisloomes – lauljad, tantsijad, juhendajad, korraldajad ja pealtvaatajad moodustavad koos ühe terviku.

Minu ootused selle teekonna alguses olid eelkõige seotud mõttega sellest, millist kogemust soovin luua nii laval olijatele kui ka publikule. Et see, mida me koos loome, tekitaks rõõmu, uhkust ja tunnet, et oleme osa millestki suuremast. Üks ootus ja mõte täitus kohe alguses – inspireeriv koostöö – see on olemas ja olen selle eest väga tänulik.

 

Kuidas Sa iseloomustaksid selle aasta kava ja millele oled kunstilise juhina enim rõhku pannud?

Selle aasta kava on mitmekesine, igale maitsele leidub midagi. Kuid olulisim on, et kõige selle keskmes on rõõm. Sel aastal toimub ka XXVII laulu- ja XXI tantsupidu, ning loomulikult ei saa me jääda neist täielikult kõrvale – ka sealne repertuaar on kavas esindatud.

Peo avab „Hümn Tammikule“, mille on loonud Riho Ridbeck Marie Underi tekstile – see on kummardus minevikule. Lõpuloona kõlab kahe Rae valla elaniku spetsiaalselt tänavuse juubelipeo jaoks loodud uudisteos „Ladvad on me juured“. Muusika autor on Karin Tuul ja sõnad kirjutas Brita Pärtel. Mis nende kahe loo vahele mahub, jäägu saladuseks – kohtume peol!

 

Milline tähendus on Sinu jaoks Jüri Klunkeril kui sündmusel – mida see Rae vallale ja kohalikele annab?

Jüri Klunker kui sündmus võib anda vallale ja kohalikele mitmekihilise kingituse – nii nähtava kui ka nähtamatu: kogukonnatunnet, pidepunkti ja järjepidevust, loomingulist inspiratsiooni ja eneseväljendusvõimalust, elavdada kohalikku elu ja lõpuks rõõmu, tantsu ja muusikat!

See ei ole lihtsalt kultuuriüritus, vaid ühendav jõud, mis toob kokku põlvkonnad, kogukonnad ja kogemused. Rõõmsa kohtumiseni!

 

Eleri-Kristel Kuimet on laulja (sopran) ja dirigent. Ta laulab alates 2024/2025. hooajast Eesti Filharmoonia Kammerkooris. Varem on ta laulnud kammerkoorides Voces Tallinn ja Collegium Musicale. Dirigendina tegutseb Eleri-Kristel praegu EBS Kammerkooris ning abidirigendina kammerkooris Head Ööd, Vend ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilises Naiskooris. Varem on töötanud segakooriga Hannijöggi ja Meriko segakooriga. 2018. aastal kutsus Eleri-Kristel oma kodukohas Linnamäel kokku segakoori, kellega koos käidi laulupeol. Oma välisõpingute ajal Rootsis töötas ta Stockholmi Eesti Segakooriga.

Eleri-Kristel on õppinud dirigeerimist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, lõpetanud seal bakalaureuseõppe (prof Ants Soots) ning omandanud 2022. aastal ka magistrikraadi (prof Tõnu Kaljuste ja Kaspar Mänd). Aastatel 2020–2021 täiendas ta ennast Rootsi Kuninglikus Muusika-
kõrgkoolis (prof Mats Nilsson). Lisaks on ta täiendanud end erinevates meistriklassides (juhendajad Gary Graden, Javier Busto, Vytautas Miškinis).

Foto: erakogu