Kultuurikoda pani taas pead kokku

17. juunil kogunes üle mitme aasta Rae valla kultuurikoda. See on kooslus inimestest, kellele meie kultuurivaldkonna käekäik korda läheb ja kes soovivad selle arengule kaasa aidata. Kokku oli tulnud üle 40 inimese koolidest, lasteaedadest, huvikoolidest, harrastusringidest, külakogukondadest, volikogust, vallavalitsusest ja erinevatest vanusegruppidest.

Üle pika aja toimunud kokkusaamise eesmärk ei olnud sukelduda kohe ühe või teise probleemi peenhäälestamisele, vaid toetada valla kultuurihingede võrgustiku kujunemist ja saada selgust, kus me omadega parasjagu asume.

Esmalt tegime lähemat tutvust käimasoleva kultuuririkkuse aastaga. Külla oli tulnud teema-aasta projektijuht Eero Raun, kes alustas haaravate näidetega kultuuririkkusest, tutvustas rahvaarvu ja rahvuste statistikat nii Eesti kui Rae valla vaates ning andis teada, mis teema-aastal on toimunud ja veel ees seismas.

Seejärel asusime üheskoos kaardistama Rae valla kultuuri hetkeolukorda. Rahvusraamatukogu teenusedisainer Margus Veimanni modereerimisel nuputati ja pandi kirja vastuseid kolmele küsimusele.

Rae valla suurimate kultuuririkkustena nimetati Jüri Klunkerit ja Jüri kirikut, järgnesid Rae Kultuurikeskus, raamatukogud, Lehmja tammik, Rae koolimaja, Kurna mõisapark, Eesti Vabadusvõitluse muuseum Lagedil jne, aga toodi ka nimepidi esile mitmeid meie inimesi – koduloouurijaid, ringijuhte jpt. Kultuuririkkusi mainiti kokku üle saja – oleme ikka üks rikas vald!

Seejärel tahtsime teada, millised on Rae valla kultuuri tegemise paigad – nii traditsioonilised kui mittetraditsioonilised. Siin toodi lisaks eelpool nimetatutele esile Laasi küüni, samuti koolid ja lasteaiad, külaplatsid, Lilleoru, Peetri park, Rae Golf jne. Mittetraditsiooniliste paikadena olid välja pakutud näiteks nii Kurna kultuuritunnel kui ettevõtete pinnad.

Viimasena uurisime, millest meie kultuuriringkondades kõige rohkem puudust tuntakse. Enim mainiti laululava/lauluväljaku/suure sündmuste korraldamise paiga puudumist, aga ka kogukonnakeskuste vähesust. Loomulikult võiks ressursse alati rohkem olla.

Kaardistamisega kogutud infot tuleb veel analüüsida, seejärel kasutame seda Rae valla kultuurivaldkonna visiooni koostamise juures. Selle põhjal valmib tulevikus strateegiadokument kui alus valla kultuuripoliitika arendamiseks. Suur tänu kultuurikoja kokkusaamisel osalenutele panuse eest! Suur tänu esinejatele Eero Raun ja Margus Veimann!

Tore on see, et nii mõnigi küsimus sai pärast ametliku osa lõppu sõbralikus vestluses lahendatud või läbi räägitud. Järgmine kultuurikoja kokkusaamine on plaanis sügisel.

***

Kui sul on mõtteid meie valla suurimate kultuuririkkuste, kultuuri tegemise paikade või selle kohta, millest meil kultuuri vaates kõige rohkem puudu on, siis palun saada need meiliaadressile eva.jaanson@rae.ee.

Rae valla kultuurikoja looja on Kaja Kalmer, kes Rae Kultuurikeskuse juhatajana tööle asudes kutsus 1999. aasta septembris kokku koolide, lasteaedade, ringide, külade ja kiriku esindajad, et ühises ajurünnakus koguda ideid nii ürituste kui korralduslike mõtete saamiseks. Väga suur hulk neist mõtetest sai ka teoks. Edaspidi kogunes kultuurikoda vastavalt vajadusele, näiteks Klunkeri planeerimiseks. Kokkusaamistel oli kõigil võimalik sõna sekka öelda. Vald ei olnud siis veel nii suur ja kultuurikoda tegutses mõnusa kogukonnana. Kultuurikoda eesotsas Kajaga on olnud mitmete tänaseks traditsiooniliste sündmuste algataja.

Foto 1 Rae valla kultuurikoda kogunes üle mitme aasta. Foto: Ruth Roht 
Foto 2 Üheskoos kaardistati valla kultuuri hetkeolukorda. Foto: Ruth Roht