Kultuuririkas Uuesalu

See, et Uuesalu küla elanikkond on väga mitmekesine, ei torkagi kohe silma. Ometi elab siin umbes 1500 elaniku seas vähemalt 20 rahvust. Lisaks eestlastele ja venelastele on nende hulgas ka baškiirid, brasiillased, hispaanlased, inglased, itaallased, waleslased, leedulased, lätlased, norralased, rootslased, singalid, slovakid, soomlased, türklased, ukrainlased, ameeriklased, valgevenelased ja šveitslased.

Enamik neist on Eestis elanud aastaid, kui mitte aastakümneid. Mõned on abielus kohalike elanikega. Paljud neist osalevad Eesti traditsioonides, sealhulgas külaüritustel nagu vastlapäev, talgud, volbriöö jt. Paljud neist tegutsevad aktiivselt ka vallas, sealhulgas kirikutes, koorides ja spordiklubides.

Nad on Uuesalu lipuväljakul 24. veebruari päikesetõusul ning juba mitu aastat on küla kaks lippu olnud kohaliku šveitslase hoole all, kes neid igal lipupäeval üles tõmbab ja langetab.

Kuid see ei tähenda, et Uuesalu välismaalased oleksid oma traditsioonidest loobunud. Näiteks Norrast pärit Ole marsib 17. mail konstitutsioonipäeva paraadil, mille korraldab Norra saatkond. Eelmisel aastal marssisid nad Nõmmel.

Aasta suurimad üritused toimuvad talvel. Pühi tähistatakse mitmel erineval moel. Chris, kes on pärit USAst, korraldab oma Eesti sõpradele ja perele tänupüha õhtusöögi. Kuna Chris on pärit Ameerika lõunaosariikidest, siis on kalkun frititud.

Laura pere tähistab jõuluõhtut Leedu moodi, mis tähendab, et laual ei ole liha, vaid 12 erinevat kala- ja köögiviljarooga. Ta küpsetab ka traditsioonilisi väikesi mooniseemnekrutoone, mida nimetatakse „kūčiukai“.

Michael, kes on pärit Ühendkuningriigist, tähistab teist jõulupüha 26. detsembril. See on natuke nagu teine jõululaupäev, kus süüakse kalkuniprae jääke ja avatakse veel rohkem kingitusi.

Pedro, kes on pärit Hispaaniast Extremadurast, räägib, et kodus ägiseb jõululaud suure koguse liha all ja on palju lähemal eestlaste tavale. Tema perekond tähistab aastavahetust nii, et igaüks sööb kesköiste kellalöökide saatel ära 12 viinamarja, iga löögi ajal ühe. Sööge kõik viinamarjad õigel ajal ära ja teid ootab ees jõukuse ja hea õnne aasta – sama püüavad saavutada kohalikud itaallased ja šveitslased, kandes sel õhtul punast aluspesu!

Ööl vastu 5. jaanuari, viimase jõulupüha eelõhtul, külastavad hispaanlasi Kolm tarka. Pedro ja tema pere jätavad neile kingi ja paar suupistet, mille eest nad leiavad järgmisel hommikul oma jõulukingid. 6. jaanuaril on neil perekondlik koosviibimine ja nad söövad Kolmekuninga kooki.

Kultuurierinevused jätkuvad muidugi ka pärast pühi. Enamik uustulnukaid mainib, et kui Eestis tähendab teiste inimeste austamine seda, et nad ei topi oma nina teiste asjadesse, siis paljudes teistes kohtades on see täpselt vastupidi: inimestelt oodatakse üksteise tunnustamist ja viisakat vestlust. See ei ole Uuesalus alati iseenesestmõistetav, millega paljud pidid kõigepealt harjuma.

Kuid küla on vaatamata oma hiljutisele kasvule jäänud kogukonnaks, kus inimesed üldiselt üksteist tähele panevad, mis on kindlasti kaasa aidanud sellele, et nii paljud inimesed on siin oma kodu leidnud.

Jaga oma küla, aleviku või kogukonna kultuuririkkusi, kirjuta eva.jaanson@rae.ee.

Fotol: Dario külaplatsil lippu heiskamas.