Õppereis Rootsi: kogemused eakate teenustest ja erivajadustega noorte haridusest

Septembris külastasid Rae, Jõelähtme ja Viimsi valla esindajad Rootsit, et saada põhjalikum arusaam sealsetest sotsiaalteenustest ja hariduskorraldusest.

Reisi eesmärk oli mõista Rootsi süsteemi tervikuna – kuidas on korraldatud rahastus, millised on teenuste pakkumise põhimõtted ja väärtused. Võrdlus Eestiga tõi esile nii meie tugevused kui ka kohad, kus on vaja teha strateegilisi otsuseid. Külastati Eckerö ja Haninge omavalitsust, nende hooldekodusid ja haridusasutusi, sealhulgas gümnaasiumi, kus õpivad 16–20-aastased suurte erivajadustega noored.

Eakate koduhooldus – igapäevaelu osa, mitte hädalahendus

Eestis on koduteenused sageli pigem neile, kes enam iseseisvalt toime ei tule. Rootsis aga on koduhooldus ennetav teenus, mis hoiab eaka kauem koduses keskkonnas.

Paindlikkus ja personaalsus. Eestis oleme harjunud mõtlema teenusest kui tunnipõhisest paketist. Rootsis kujundatakse teenus vastavalt inimese igapäevaelule. Kui on abi vaja ravimite võtmisel, tuleb töötaja just sel ajal. Kui suurem mure on üksildus, siis on töötaja roll pakkuda seltsi.

Abivahendid ja tehnoloogia. Turvatunnet pakkuv häirenupp või kaugjälgimissüsteem eaka kodus on Rootsis tavapärane – nii ei pea inimene kohe kolima hooldekodusse.

Suurim erinevus Eestiga on rahastus. Eckerö sotsiaalvaldkonna eelarve on 60 miljonit eurot, samas kui Rae valla kogu eelarve on 80 miljonit eurot. Rootsi maksusüsteem tagab, et umbes 50% brutopalgast läheb maksudeks ning sellest 80% laekub kohalikule omavalitsusele. Nii saab kohalik omavalitsus suunata kordades rohkem vahendeid sotsiaalteenustesse. Eestis liigub maksutulu valdavalt riigile ja omavalitsuste võimalused on kitsamad.

Õppetund: koduhoolduse kvaliteedi tõstmine nõuab investeeringuid hooldustöötajatesse, tugiteenustesse ja tehnoloogilistesse lahendustesse.

Kuidas toetada 16+ vanuses erivajadustega noori

Sügava mulje jättis Riksäpplets Anpassade Gymnasieskola Haninges, kus õpivad autismispektri häirete, suurte õpiraskuste, intellektipuude ja muude erivajadustega 16–20-aastased noored.

Lihtne hoone, suur sisu. Moodulmaja meenutava koolimaja napp väline vorm ei takistanud kvaliteetset õpet – hariduse kvaliteet ei sünni luksusest, vaid inimeste pühendumusest.

Õppemetoodika. Õpe toimub väikestes rühmades, igaühele lähenetakse individuaalselt. Näiteks valmistasid kergemate erivajadustega noored trühvleid, et arendada käelist osavust ja koostööd. Nende noorte klassis, kes ei hakka kunagi iseseisvalt toimetama, õpiti piltide ja sümbolite abil tundma pühi ja traditsioone. Õpetajate sõnul on suur saavutus, kui õpilasele jääb aastate jooksul meelde kasvõi üks äratundmine või emotsioon.

Personalitihedus. Pea igal noorel oli õppetegevuse juures kaks täiskasvanut. See võimaldas sügavat individuaalset tööd. Eestis on selline suhe pea mõeldamatu.

Õpetaja roll. Õpetaja oli samaaegselt mentor, turvatunde looja ja igapäevaoskuste kujundaja – mitte ainult aine edastaja.

Meeste osakaal. Ligi pool personalist olid mehed, mis rikastas õhkkonda, andis noortele laiemat eeskuju, olles abiks ka füüsiliselt nõudlikumates olukordades.

Õppetund: kui tahame Eestis paremini toetada 16+ erivajadustega noori, peame looma turvalisi õpikeskkondi ja suurendama tugipersonali rolli. Uutest hoonetest ei piisa – vaja on pühendunud inimesi.

Õppereisilt jäi kõlama kolm järeldust:

 Teenuste ennetav iseloom. Rootsis pakutakse tuge enne, kui probleem muutub kriitiliseks. Eestis jõuab abi tihti kohale liiga hilja.

 Ressursside kättesaadavus. Omavalitsustel peab olema piisavalt raha ja otsustusõigust, et suunata teenused sinna, kus neid vaja on.

 Inimene on keskmes. Teenused kohandatakse inimese igapäevaelu, mitte abstraktse normi järgi.

Koostööettepanek ja tulevikuvaade

Nii Eckerö kui ka Haninge omavalitsus tegid ettepaneku jätkata koostööd ja kogemuste vahetust. Õppereisi üks väärtus oligi kontaktide loomine – ainult koos õppides ja parimaid praktikaid kohandades saame oma teenuseid paremaks teha.

Rootsi kogemus tõestas, et väikesed ruumid ja lihtsad hooned ei vähenda suurt mõju. Kui süsteem väärtustab inimest ja teenused on paindlikud, saab eakas väärikalt kodus vananeda ja erivajadustega noor kasvada turvalises keskkonnas.

Nüüd tuleb mõelda, kuidas õpitut Eestis rakendada. Raha on oluline, kuid sama tähtis on hoiak: kas näeme sotsiaalteenuseid kuluna või investeeringuna inimeste elukvaliteeti ja kogukonna tugevusse.

Õppereis toimus projekti „Sotsiaaltöö teenuste kvaliteedi arendamine Rootsi kogemuse põhjal“ raames, mida rahastati Leader toetusmeetmest Sotsiaalfond+ programmist. Projekti algataja ja kirjutaja oli Rae abivallavanem Bärbel Salumäe. Delegatsiooni kuulusid Rae vallast veel Maile Kubjas, Ülle Parmas, Liivi Puumets, Virve Sepp, Svetlana Uibo ja Katri Roosimägi.